E, 5.12.2022

Tartu ülikoolis IT erialal napib eesti keelt oskavaid õppejõude

Sanne Sigrid Taveter
, Tartu ülikooli ajakirjandustudeng
Tartu ülikoolis IT erialal napib eesti keelt oskavaid õppejõude
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8
Suures Delta õppehoones tudeerijaid jätkub, kuid puudu on eesti keeles IT-üliõpilaste koolitajatest.
Suures Delta õppehoones tudeerijaid jätkub, kuid puudu on eesti keeles IT-üliõpilaste koolitajatest. Foto: Kristjan Teedema

Tartu ülikoolis ei jätku infotehnoloogia (IT) erialal eesti keelt oskavaid õppejõude, seetõttu õpetavad tudengeid enamjaolt välismaalased.

Üle ülikooli on 15 protsenti õppejõududest välismaalased, kuid arvutiteaduse instituudis on eestlastest õppejõude alla poole. Näiteks kuulub tarkvaratehnika õppetooli 42 õppejõudu, kellest üheksa õpetab eesti keeles. See aga läheb vastuollu Tartu ülikooli olemusega: tegemist on ju siiski rahvusülikooliga, mille eesmärk on edendada eesti keele ja kultuuri säilimist ning eestikeelset haridust.

Doktoriõpe ei kutsu

Akadeemik, Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo sõnul on eesti keelt oskavate õppejõudude puudus infotehnoloogia alal väga suur probleem. «Ülikoolis õppejõud peab olema doktorikraadiga inimene, mistõttu tuleb mõelda, kuidas saaks IT-tudengeid doktorantuuri meelitada,» sõnas Vilo. «Doktorantuur ei tohi olla suur eneseohverdus, nagu see kipub praegu olema.»

Tema sõnul tuleks doktorantidele pakkuda konkurentsivõimelist palka, et nad valiksid just selle karjääritee, mitte ei otsustaks kõrgema töötasu tõttu muu ametikoha kasuks. «Ülikool on suurepärane koht, kus head karjääri teha,» ütles Vilo. Ta lisas, et õppejõuamet pakub palju võimalusi, kuidas ametialaselt areneda.

Igale üliõpilasele eesti keelt kõnelevat juhendajat ei jätku, ütles informaatikatudeng Geitrud Pank.

Riigikeelt oskavate õppejõudude puudus on ka loodus- ja täppisteaduste valdkonna õppeprodekaani Varmo Vene arvates mure, mida ei ole lihtne lahendada. Selle põhjusena näeb Vene samuti eestlastest tudengite vähesust juba doktoriõppe tasandil.

«Õppejõu karjäär võiks üldiselt olla noortele atraktiivsem,» lausus Vene. Tudengitelt õppejõudude keeleoskuse kohta kaebusi temani jõudnud ei ole, tema arvates on IT-valdkonna tudengid pigem sellega harjunud, et neid õpetavad välismaalastest õppejõud. «See käib lihtsalt selle erialaga kaasas,» tõdes ta.

Tartu ülikooli informaatikatudeng Geitrud Pank nentis, et talle ei ole eesti keelt kõnelevate õppejõudude puudus probleem. «Eriala põhialused õpetatakse eesti keeles selgeks ja alles siis lähevad umbes pooled ained ingliskeelseks,» ütles ta.

Lõputöö inglise keeles

Küll aga võib võõrkeel tudengile raskemaks teha lõputöö kirjutamise. «Kui eesti keel on tudengi emakeel, siis on ka selles keeles lõputöö kirjutamine palju mugavam, ent igale üliõpilasele eesti keelt kõnelevat juhendajat ei jätku,» rääkis Pank. Ka ta ise kirjutab oma lõputöö inglise keeles, sest töö teemat valdab kõige paremini õppejõud, kes eesti keelt ei kõnele.

Tartu ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on eesti keelt oskavate õppejõudude puudus pigem IT-eriala probleem. «Praegu puudutab see ainult infotehnoloogia valdkonda, kuid kas olukord on ka kümne aasta pärast samasugune, ei oska ma öelda,» ütles Valk. Ta lisas, et välistudengite arv doktoriõppes on väga kiiresti suurenenud. IT-ala on arenenud ja kasvanud ülimalt suure kiirusega, mistõttu on suurem ka vajadus õppejõudude järele.

Doktoriõpet rahaga ligitõmbavamaks teha on õppeprorektori sõnul keeruline, sest magistrikraadi omandanule makstakse erialase töö eest rohkem kui doktorantidele. «Magistrant, kes läheb tööturule, saab kindlasti kõrgemat palka kui see, mida me suudame pakkuda nooremteaduritele doktoriõppes,» lausus Valk. Seega ei lahene probleem üleöö.

«Kindlasti ei peaks doktoriõpinguid lihtsamaks tegema, vaid peaksime suutma pakkuda paremat palka, et meelitada rohkem tudengeid astuma doktorantuuri,» lisas Valk.

Uudise autor on Tartu ülikooli ajakirjandustudeng.

Märksõnad
Tagasi üles