Krõõt Kiviste: et poliitikas silma paista, ei pea tropp olema

Krőőt Kiviste Foto: Sille Annuk

Tartu on Eesti poliitilise kultuuri pealinn ja siin on tähtsad mitmed kirjutamata reeglid. Lisaks sellele, mida otsustatakse, on tähtis ka see, kuidas seda tehakse.

Tähelepanu, tegemist on poliitilise artikliga! Vahel on tunne, et see hoiatus mõjub isegi eemaletõukavamalt kui ükskõik mis ravimiameti alarmeeriv teadaanne. Seetõttu üritan väga leida avalõiku mõnda mõtet, mis vähegi hoiaks veidi kauem siin ridade juures. Proovin nii: «Loe edasi, sest artikli lõpus ütlen ma, mis ma tegelikult Kristina Kallasest arvan.»

Aga miks on nii, et sõna «poliitiline» tekitab üldjuhul rohkem või vähem tugeva vastumeelsuse refleksi? On see juba poliitikasse sisse kirjutatud või oleneb tegelastest, kes seal tooni annavad? Või isiklikest kogemustest? Meediast?