/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2021/12/27/14280822t1h1fb7.jpg)
Paar päeva enne jõule istus Tartu kaubamaja Apollo esitluste alal laua taha Jaanika Merilo, et tutvustada huvilistele oma raamatut «Minu Ukraina. Lubaduste maa». Petrone Prindi kirjastatud teos erineb päris palju selle kuulsa sarja enam kui 150 varasemast raamatust: suurem osa tekstist ei jaga turistlikke kirjeldusi, vaid on ülevaade Ukraina käekäigust pärast NSV Liidu lagunemist, mistõttu on palju juttu kohaliku oligarhiaga seotud poliitilistest pööristest.
Jaanika Merilo on sünnilt tartlanna. Aastal 1997 Miina Härma gümnaasiumi lõpetanud neiu keskendus pärast õpinguid IT-valdkonnale. Selle ala saavutustest ukrainlaste igapäevaelu mugavamaks tegemisel ja tema enda osast selles saab teada värske raamatu lugeja.
Kolmes keeles
Merilo meenutas esitlusel enda tutvustamiseks, et ta sai juba lapsena selgeks kolm keelt. Et isa on ukrainlasest kunstnik ja ema eesti filoloog, rääkis nende tütar ema ja vanaema-vanaisaga eesti keeles, isa ja tema sugulastega ukraina keeles ning isa ja ema rääkisid omavahel vene keeles.
«Käes oli seitsmekümnendate teise poole hämmastavalt soe suvi, kui minu üliõpilasest ema kohtus Peterburis, tollases Leningradis, minu tulevase isaga. Tol suvisel päeval ei teadnud nad veel, et kõik on tegelikult väga tõsine ja mõne aasta pärast sünnin mina. Aga lisaks kuumusele olevat õhus olnud ka elektrit, või vähemalt nii neile meeldib meenutada,» kirjutab ta raamatus «Minu Ukraina».
Kõik tema lapsepõlvesuved möödusid Ukrainas, aga nagu ta kirjutab, ei oleks ta eales uskunud ennustaja juttu, et elu keerdkäigud hakkavad teda ka täiskasvanuna ikka ja jälle Ukrainasse viima.
Kui Volodõmõr Zelenskõist sai aastal 2019 Ukraina kuues president, asus Jaanika Merilo ametisse digipöörde ministri Mõhhailo Fjorodovi nõunikuna.
««Mina ja riigireformid!» oleksin ma lihtsalt naernud ja arvanud, et ennustaja oma kaartidega ei tea elust midagi,» lisab Merilo. «Elu seab oma kaarte aga ootamatult ja nii olengi pidevalt Ukrainasse sattunud, saades uskumatu võimaluse aidata digireformidega kaasa uue minu Ukraina sünnile. Läbi naeru ja pisarate, läbi kriitika ja kiituse, aga ikka ja alati armastusega. Minu Ukraina on Imede ja Lubaduste Maa.»
Kuigi raamatust kumab korrumpeerunud igapäevaelu ja jõukuse ebaühtlane jaotus, saab autor selle halva, elu edasiminekut takistava kõrval kirjutada paljudest asjadest uhkusega. «Lisaks sellele, et Ukraina on Euroopa pindalalt suurim maa ja paljud kutsuvad seda Euroopa viljaaidaks, töötab siin ka Euroopa suurim arv IT-spetsialiste ühe riigi kohta. Nimelt oli Ukrainas 2021. aastal lausa 250 000 IT-spetsialisti ja iga-aastane 20% kasvutempo püsib,» märgib ta.
Viimastel aastatel on Merilo töötanud Ukrainas ministrite nõunikuna, aga ta on olnud ka miljonilinna Dnipro ja kolmveerand miljoni elanikuga Lvivi linnapea nõunik. Kui Volodõmõr Zelenskõist sai aastal 2019 Ukraina kuues president, asus Merilo ametisse digipöörde ministri Mõhhailo Fjorodovi nõunikuna ja on seda praegugi.
Turistlik huvi
Äsja ilmunud raamatut sobib kätte võtta ka neil, kes tunnevad Ukraina vastu turistlikku huvi. Autor jagab soovitusi, mida vaadata Ukraina suurlinnades ja samuti mõnel pool maal, ning kirjutab sellestki, kust saab parimaid kohviku- ja restoranielamusi ning mida minna kuulama muusikahuvilisel.
Paar korda tuleb jutuks autori ema Heinike Heinsoo, kes asus veidi enne koroonaajastu saabumist õpetama Lvivi ülikoolis Archimedese programmi toel eesti keelt. Õpetamine käib olude sunnil interneti vahendusel, lektor teeb keeletunde Karlovast oma kodunt.
Kolm teost
- «Minu Ukraina» ei ole Jaanika Merilo ainuke raamat.
- Eelmisel aastal avaldas ta Harkivis venekeelse elulooraamatu «Я от Яники» («Ma olen Jaanika juurest», kirjastus Folio).
- «Я от Яники» on kavas välja anda ka ukraina keeles.
- Enne seda on ta avaldanud Eestis luulekogu «Rütmist väljas» (2008, Kentaur).