GALERII ⟩ Hooletu omanik jättis loomad luku taha nälgima

Liisa Salekešina
Copy

Jõuluõhtu saabus neljale Tartu loomale ilusamini kui varem. Loomapäästjad tõid ühest korterist ära koera, kaks kassi ja küüliku, kes elasid oma väljaheidete ja prügi sees. 

Kaks päeva enne jõululaupäeva sai Eestimaa loomakaitseliit kõne loomaomanikult, kes oli haiglasse viidud ja kurtis, et tema korterisse jäi maha koer. Et aega oli vähe, võttis loomakaitseliit ühendust häirekeskusega ja palus toimetada loom varjupaika.

Päev hiljem selgus, et koer viibib endiselt korteris, ja liit võttis juhtumi lahendamise enda peale. Kohale sõitnud loomakaitsjatele avanes aga rabav vaatepilt.

Lävel tervitas neid ärev dalmaatslane, kes tormas kohe õue end kergendama. Uksepakult viskas ninna jube hais ja selle allikas sai kohe selgeks. «Seal oli kohutav räpasus, väljaheited ja hais, mis mattis hinge,» kirjeldas liidu lõunaregiooni juht Kristi Metsa. «Selline seisund ei teki paari päeva, isegi mitte paari nädalaga.»

Tagatoa saladus

Kui ülekaaluline ja kangete lihastega koer autosse aidati, pärisid naabrid korteris viibiva kassi kohta. See aga tekitas loomakaitsjates hämmingut, kuna omanik ei olnud rääkinud midagi teiste loomade kohta.

Omanik esialgu eitas, et korteris on rohkem loomi. Üks kass tal küll on, aga too viibivat üldse tuttava juures. Siiski tekitas kohalviibijates kahtlust lukustatud tagatoa uks, mille võtit omanik loomakaitsjatele ei andnud. Ukse mahavõtmise ähvarduse peale leebus haiglas viibiv omanik ja andis loomakaitsjatele tagumise toa võtme.

Lukustatud ukse taga oli lahtiselt üks kass, teine oli ilma joogi-söögi ning pissikastita transpordipuuris. Toas vabalt liikuvale kassile olid jäetud söögipooliseks kinnised konservipakid ja käärid. 

Põrandal oli ka küülikupuur, kuhu oli loomale jäetud vaid õun ja vesi. Vajalikku heina puuris ei olnud ja loomakaitsjate hinnangul oleks ta seal vastu pidanud vaid mõne päeva. Kas tõesti oli omanik nõus sellega, et tolles tagatoas lõppeb kolme ta lemmiku elu?

«Omanik tundis loomade vastu huvi niikaua, kui koer ära viidi, teiste lemmikloomade käekäik teda ei huvitanud,» sõnas Metsa. «Ta oli rohkem mures häbitunde ja oma tegude avalikuks saamise pärast kui selle pärast, mis ta lemmikutest saab.»

Varasem kontroll

Selle omanikuga on loomakaitsjatel ka varem pistmist olnud ja augustis olevat põllumajandus- ja toiduamet käinud lemmiku heaolu kontrollimas. Seda just seetõttu, et omanik soovis juba suvel oma koera loovutada. Ametnik tegi ka ettekirjutused. Pärast seda paranes naabrite sõnul natuke koeraga tegelemine, aga väljas käidi temaga siiski vähe. 

Omanik olevat Metsale pühalikult tõotanud, et rohkem lemmikloomi ta ei võta. Siiski annab inimese varasem käitumine alust selles väites kahtlemiseks. «On teada, et ta on ka varem nunnusid tõukoeri ostnud ja siis, kui koerad jõuavad teismeikka ehk umbes aastavanuseks, on ta neile üritanud muud elamist leida,» selgitas Metsa.

Täpilise tõupaberitega neljajalgse loovutas omanik loomakaitseliidule, kes omakorda andis volitused Tartu koduta loomade varjupaigale. Ka ülejäänud korterist leitud loomad viidi varjupaika. 

Varjupaiga projektijuhi Kirke Roosaare sõnul oli kasside olukord varjupaika jõudes parem, kuna tavaliselt peavad hiirekuningad paremini rasketele oludele vastu. Kurvastust tekitas aga koera olukord, kes suures hädas oli endale sisse söönud ka plasti. 

Väikse valguskiirena tõi Roosaar välja, et pooleteistaastase koera tulevik paistab helgem. «Tänaseks oleme talle leidnud juba kodu ja uue pererahva juurde läheb ta homme,» sõnas Roosaar. 

Sage probleem

Avalikkuse ette on viimasel ajal jõudnud aina rohkem lugusid loomade väärkohtlemisest ja kutsikavabrikutest. Kas tegu on tõesti julmurite juurdekasvuga või avastatakse selliseid juhtumeid nüüd rohkem?

Metsa sõnul sõltub loomade päästmine sageli ametnike aktiivsusest, sest õigusi on loomakaitsjatel vähevõitu. «Kahjuks jäävad loomakaitsjate käed lühikeseks, meil ei ole luba elamisi kontrollida ja nii jääbki üle vaid ametkondadele kaebusi esitada,» nentis Metsa. Ta tõdes, et loomade halva kohtlemise probleem on olnud püsiv.

Eestimaa loomakaitseliit paneb inimestele südamele, et võimalikust loomade väärkohtlemisest tuleks kohe teada anda liidu infotelefonil 5194 6146 või e-postiaadressil info@loomakaitse.eu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles