:format(webp)/nginx/o/2021/04/06/13714374t1h497a.jpg)
/nginx/o/2021/12/26/14279268t1h2053.jpg)
Pärast kohtuvaidlust selle üle, kas jäätmeveohange vastab seadustele, ja etteheiteid selle kohta, et pakutud hind näis konkurendile väga odav, saab uuest aastast Tartus siiski ainsaks prügivedajaks AS Eesti Keskkonnateenused, millega konkureerinud Ekovir ja Ragn-Sells jäid alla.
Linnavalitsusele teadaolevalt ei ole aga paljud inimesed oma prügivedu puudutavat lepingut värskendanud, mistõttu võivad mitmedki tartlased aastanumbri vahetudes üllatuda, kui konteinerit tühjendab võõrastes värvitoonides masin.
Mis saab prügist?
AS Eesti Keskkonnateenused võitis jäätmeveohanked Tartu kõigis jäätmeveopiirkondades ning uue aasta esimeste kuude jooksul uuendatud lepingud järk-järgult ka rakenduvad. Ettevõte on saatnud neile, kes on esimesest jaanuarist uuel veol, detsembri alguses lepingud ja vastavad projektid.
«Aga vaid umbes neljandik lepingutest oli enne jõulupühi sõlmitud,» ütles Tartu keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer.
Kuid kogu Tartu prügimajanduse ühe firma kätte minek ei läinud lihtsalt. «Kohtus oli mitu vaidlust, ent lõpptulemus on see, et nüüd on AS Eesti Keskkonnateenused ainus vedaja Tartus,» märkis Mauer. «Näiteks kurtis Ekovir, et Keskkonnateenuste pakkumus oli liiga odav. Ragn-Sells vaidles tehniliste nüansside üle, et kas sellisel kujul tohtis pakkumust esitada.»
Lisaks sellele, et on uus jäätmevedaja, tuleb arvestada ka teiste muutustega. Näiteks seisis paljude kortermajade ees seni konteiner tasuta, ent uuest aastast enam kuskil tasuta konteinereid ei ole. «Inimesed saavad otsustada, kas jätta konteiner rendile, osta see välja või rentida seda mõnelt teiselt ettevõttelt,» selgitas Mauer.
Et teenus läks klientidele soodsamaks, siis konteinerite eest renditasu lisandumine ei suurenda inimeste kulutusi jäätmeveole, lubas Argo Luude.
Uuendused ootavad ees ka väiksemaid, alates viie korteriga maju. «Neil tuleks arvestada sellega, et bioloogiliste jäätmete jaoks tuleb paigaldada konteiner. Kes on soetanud endale kompostri, siis neile teadmiseks, et ka sellist lahendust oleme aktsepteerinud,» märkis keskkonnateenistuse juhataja.
Pakendilepinguid esialgu muutma ei pea. «Kui kõik sobib, siis jätke see nii, nagu on. Aga uus vedaja pakub seda teenust samuti ja selle hind ei tohi olla rohkem kui pool olmejäätmete teenuse hinnast,» sõnas Mauer.
Tasuta konteiner kaob
Kes aga uueks aastaks oma lepingut uuendanud pole, nende prügi veab uus teenusepakkuja esialgu siiski ära. «Graafikus on sellega arvestatud, et veoringil minnakse kohale ja üritatakse kast tühjendada,» ütles Mauer. «Hiljem esitatakse arve. Kes arveid ei maksa, muutub võlglaseks ja sellele hakatakse tegema järelevalvet, et miks prügivedu ei käi.»
Tartus on neli jäätmeveopiirkonda, millest kolmes kliendid seni konteinerite rentimise eest maksma ei pidanud. Vaid ühes piirkonnas, kus jäätmeid vedas Ragn-Sells, tuli konteinerite eest renti tasuda.
«Nüüd, uute lepingute raames rakendub konteinerite rendihind ka teistes piirkondades, kuid et teenus läks klientidele soodsamaks, siis konteinerite eest rendi lisandumine ei suurenda inimeste kulutusi jäätmeveole,» lubas ASi Eesti Keskkonnateenused juhatuse esimees Argo Luude.
Küll aga soovitas ta konteinerid rentida samast firmast, mis veab ära prügi, sest siis saab arveldada ühe arvega ning ka võimalikke hilisemaid vaidlusi on lihtsam lahendada.
«Mõistlik on uute lepingute rakendumise alguses rendikonteiner tasuta välja vahetada, sest meie kogemus teistest omavalitsusest näitab, et klientidel on eriti keeruline hiljem välja vahetada mõnest teisest firmast renditud konteinerit, kuna viimane on lisanud lepingusse hulga tingimusi, mis võivad rendikonteineri vahetamise muuta kallimaks kui uue konteineri ostmine,» selgitas Argo Luude.
«Sellepärast tasuks vältida olukorda, kus hiljem konteineri rendileandja vahetamine on pea võimatu, sest see on juriidiliselt hästi keeruliseks tehtud,» lisas ta.
Järk-järgult
- 1. jaanuaril jätkab AS Eesti Keskkonnateenused Tartu 2. veopiirkonnas (Maarjamõisa, Tammelinn, Ränilinn, Variku, Ropka ja Ropka tööstusrajoon), millega liidetakse ka Tähtvere maapiirkond, ning alustab tööd ka 3. veopiirkonnas (Annelinna II osa ja Ihaste).
- 1. veebruaril alustab firma prügivedu 1. veopiirkonnas (Tähtvere, Veeriku, Supilinn, Vaksali, kesklinn ja Karlova).
- Selle aasta suvest on Eesti Keskkonnateenused jäätmevedaja ka 4. veopiirkonnas (Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa linnaosa ja Annelinna I osa).