Ettevõtjad tegid kirikufondi kaudu 8500-eurose jõulukingituse Puhja kirikule, kus täna toimub otseülekanne jõululaupäeva jumalateenistusest ja jutlustab EELK-i peapiiskop Urmas Viilma. Puhja kirik on üks kolmest Lõuna-Eesti kõige vanemast kirikust ning on arvatud riiklike muinsusobjektide nimekirja.
Ettevõtjad tegid Puhja kirikule kingi
Täna kell 16 Puhja kirikus algaval teenistusel osaleb ka president Alar Karis.
Annetatud 8500 euroga koguti kokku paari päevaga ning kirikufond kandis raha kogudusele üle täna varahommikul.
«Jõululaupäeva jumalateenistus, millest ETV teeb otseülekande, on Eesti kõige suurema kohaloluga jumalateenistus aastas, kus osaleb teleri vahendusel üle 100 000 inimese,» rääkis EELK-i peapiiskop Urmas Viilma. «Maakirikute vaimsus on tugev, kuid majandusseis pole alati kiita. Keegi meist pole nii tugev või varakas, et me ei vajaks kunagi kellegi teise abi. Keegi meist ei ole kunagi ka nii väeti või vaene, et meil ei oleks võimalik kellelegi teisele toeks olla. EELK-i 169 kogudust ja ligi 300 sakraalhoonet on pärand, mille hoidmine ja tulevastele põlvedele säilitamine on kogu Eesti ühiskonnale sõna otseses mõttes elu küsimus. Iga sent või lepton või veering loeb ja väärib tunnustust.»
«Idee Puhja kirikut toetada sündis kirikufondi suhtluses koguduse õpetaja Tiit Kuusemaaga,» rääkis EELK-i toetusfondi nõukogu esimees Indrek Laul. «Õpetaja Kuusemaa mainis, et Puhja kogudus on just väljumas aastaid kestnud suurremontide tekitatud rahalisest miinusest ja vajab hädasti annetusi oma põhitegevuse – inimestesse panustamise – reanimeerimiseks, vahelduseks kallitele ehitustöödele. Loodame, et annetus on Puhja kogudusele väärikas jõulukink, väike jõuluime. Praegu käivad ka talgud, et koguda raha Tallinna toomkiriku tornikiivriks, milleks on ühtekokku vaja 525 000 eurot.»
Puhja algse puukiriku rajas Tiesenhausenite suguvõsa arvatavasti samal ajal, mil osteti Kavilda linnus ehk 14. sajandil. 1862. aastal tähistati puukiriku ehitamise 500. juubelisünnipäeva, ilmselt rajati puukirik 1362. aastal. Kavilda linnuse vapil oli aastaarv 1361 ning 1397. aastal on esimest korda nimetatud Puhja kirikut (kerke to Puyen), 1449. aastal Pujeni kirikut. Praegune Puhja Püha Dionysiuse kirik on ehitatud aastail 1495–1499. Kiriku nimipühak Püha Dionysius oli Pariisi esimene piiskop, kes suri märtrina umbes aastal 250.