Keele teritaja: Reis missugune!

Keele teritaja Foto: Artur Kuusi illustratsioon

Tartu linnaliinibussides on sõitjatele uued teavitused bussikaardi valideerimise ja maski kandmise kohta. Täiesti kohatut valideerima-sõna arvustasid Tartu Postimehes (23.11) Reet Vääri ja Külliki Kask. Lisaks mõttetule võõrsõna kasutamisele jääb mulle ka arusaamatuks, miks kutsutakse lihtsaid bussisõitjaid ühtäkki reisijateks ning omistatakse neile tegevust, mida nad ilmselgelt ei tee. Sõidan peatuse või kaks, ja juba reisin? Näiteks helistab sõbranna ja küsib, mida teed. «Ah, olen reisil, reisin number ühe bussiga kesklinna.» Kõlab ju totralt.

Reisija tuleb sõnast reisima, mis on inimeste liikumine suhteliselt kaugete geograafiliste paikade vahel, selle sünonüümid on näiteks rändama, matkama, reisil käima, retklema. No ühtki neist ei kõlba kirjeldama seda, mida teeb inimene siis, kui sõidab hommikul bussiga tööle või kooli.

Reisijat võib määratleda mitmeti. Tavaarusaam võiks olla midagi sellist: reisija on inimene, kes lahkub kodust ja sõidab kas lähemale või kaugemale pikemaks ajaks kui päev-paar. Sõnaraamatud ja terminibaasid selgitavad reisija sisu veidi erinevalt, aga üks on ühine: inimesest, kes astub linnaliinibussi ja sõidab sellega oma kodulinnas viis minutit, ei saa selleks ajaks reisijat.