/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2021/12/06/14245285t1h9dd3.jpg)
President Kersti Kaljulaid teatas 21. mail avalikkusele, et saatis kaitseliidu Harju malevas Iraagi poole teele väekaitserühma Estguard 4, mis erinevalt meie tavapärastest missiooniüksustest koosnes kaitseliidu tegevliikmetest. Novembri lõpus tulid nad tagasi. Iraagis käisid missioonil 13 maleva esindajad, nende hulgas Tartu kunstnike liidu juhatuse endine esimees Markus Toompere.
Mida oli vaja missioonil teha?
Estguard 4 väekaitserühm oli osa NATO Iraagi missioonist, mis nõustab ja toetab Iraagi julgeolekujõudusid. NATO lõi missiooni 2018. aasta oktoobris, missiooni suurus on 500 kaitseväelast, sealhulgas instruktorid, nõunikud ja toetav personal nii NATOst kui ka partnerriikidest Austraaliast, Soomest ja Rootsist. Missiooni väekaitserühma ülesanne oli julgestada ja eskortida liitlasi. Minu ametikoht oli laskur-parameedik.
Kui palju tuli tulistada?
Väljaspool lasketiiru õnneks relva ei olnud vaja kasutada.
Kuidas mõjus pidev palavus ja päikesepaiste tervisele?
Kuna saabusime Iraaki suvel, just kõige kuumemal ajal, siis alguses oli ligi 50-kraadine kuumus ikkagi päris ränk. Kohalikega suheldes selgus, et paljud neist sellist kuumust ise ka ei talu. Õnneks oli suuremas osas ruumides ning masinates konditsioneer ja kui võimalik, keskpäevast kuumust me vältisime. Septembrist läks ilm normaalsemaks ja kannatas puhkehetkedel katusel raamatut lugeda.
Kui palju oli aega vaadata ringi turistipilguga?
Meil oli siiski oma ülesanne, mida me täitsime, ning vaatamisväärsustega tutvuda ei olnud võimalik. Tööst tulenevalt sai tutvuda mitmete Iraagi valitsusasutuste ja sõjaväebaasidega, mis tavaturistile jäävad kättesaamatuks.
Missiooni väekaitserühma ülesanne oli julgestada ja eskortida liitlasi. Minu ametikoht oli laskur-parameedik, ütles Markus Toompere.
Mida erilist silma hakkas?
Iraagi liiklus on miskit, mis kindlasti vajab äramärkimist. Bagdad on väga kiiresti arenev maailmalinn – mõningate hinnangute järgi koos eeslinnadega 10 miljonit elanikku –, mida ilmestab suur rikkus ja tohutu vaesus. Tänavatel on segamini ülikallid sportautod, militaarsõidukid, roostetavad Saipad – see on Iraani automark –, hullumeelsete juhtidega rollerid ja tuktukid, eeslite veetavad rakendid, jalakäijad, lambad ning kõikvõimalikud muud mõeldavad ja mõeldamatut liiklusvahendid.
See kaos kulgeb omas rütmis ja mingi nipiga kõik toimib. Aga eestlasele oli see alguses väga harjumatu.
:format(webp)/nginx/o/2021/12/07/14246255t1h1540.jpg)
Mida tegi missioonil viibimine kehale ja vaimule?
Füüsiline vorm paranes, trenn oli hea viis ennast välja elada ning pea selge hoida. Õnneks oli mul treeningupartner, kellega käis ka kerge rivaalitsemine, see motiveeris rohkem pingutama ja ka toitumist rohkem jälgima. Jõusaali viis tee pea iga päev. Lugemine oli teine viis, kuidas ma vaba aega veetsin. Muuseas sai läbi loetud pikalt riiulisse vedelema jäänud Donald Sassooni «Euroopa kultuuri ajalugu aastast 1800 kuni tänapäevani».
Iraak kogetud. Kas järgmine on Iraan?
Ma saan aru, et küsimus on naljaga pooleks esitatud. Praeguseks on see missioon seljataga ja lähiajal kuhugi ei tiku. Aga ma arvan, et kui paari aasta pärast tekiks uus võimalus kuhugi missioonile minna, siis ma kindlasti kaaluksin seda väga sügavalt.
Millised missioonid tuleb täita lähemal ajal tsivilistina?
Praegu tegelen uuesti tsiviilellu sisse elamisega. Tartu kunstnike liitu pole plaanis naasta. Peeter Talvistu on kenasti ameti üle võtnud ja minu teada lähevad kunstimajas asjad väga hästi.
Minu tulevik on kultuuriga seotud, aga praegu on natuke vara kindlalt millestki kindlast rääkida.
Kaitseliitlased tulid tagasi kogemustega
26. novembri õhtul jõudsid tagasi Eestisse 35 kaitseliitlast, kes teenisid kuus kuud Iraagis NATO operatsioonil. Kaitseväe peastaabi õuel toimunud rivistusel võttis nad vastu kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi koos kaitseministeeriumi asekantsleri Margus Matti ja Iraagis teeninud võitlejate lähedastega. Kaitseliidu ülem ja asekantsler tänasid kaitseliitlasi teenistuse eest ning andsid neile üle rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenu medalid ja ergutused.
«Kaitseliitlased tõestasid, et vabatahtlik riigikaitse ei ole ainult sõnakõlks, vaid vabatahtlikud suudavad täita sõjalisi ülesandeid ka reaalses konfliktsituatsioonis,» ütles brigaadikindral Ühtegi. «Olen kindel, et viimase poole aasta jooksul omandatud kogemused tulevad kasuks ka Eesti kaitsmiseks harjutamisel. Kutsun koju saabunud kaitseliitlasi üles neid kogemusi oma malevates jagama.»
Kaitseliit/TPM