Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
tartu

Eesti tudengid Euroopa innovatsioonipäevade finaalis kümne parema hulka ei pääsenud

Micronsite võistkond, kaks bioloogi, keemik ja materjaliteadlane ning insener ja disainer ehk (vasakult) Ugochi Jennifer Nwaokorie, Alexandra Elsakova, Alina Ismagilova ja Ali Jafarov. Foto Tartu bioinnovatsioonipäevade lõpetamiselt. FOTO: Andres Vaher

Kaks Tartu ülikoolist alguse saanud Eesti tiimi Microns ja Muscle Capture pääsesid üleeuroopalisele EIT Healthi (European Institute of Innovation & Technology Health) innovatsioonipäevade finaalvõistlusele, kuna olid sel sügisel juba tõestanud, et on Euroopa 32 parema meeskonna hulgas. Sealt edasi kümne parema hulka neil  pääseda siiski ei õnnestunud.

Micronsi idee on luua antikeha-antigeeni süsteemil põhinev mikronõeltega plaaster, mis teeks nakkushaiguste tuvastamise kergemaks, odavamaks ja mugavamaks.

Muscle Capture'i idee on kasutada elektromüograafiat ja motion capture'i ehk liigutuste jäädvustamise tehnoloogiat lihasvigastuste ennetamiseks. Seda nii spordis kui ka suurt füüsilist koormust nõudvatel töökohtadel.

Rahvusvahelist žüriid tuli võluda neljaminutilise liftikõnega. Enamik meeskondi oli valmis teinud Hollywoodi filmireklaamklipi tasemel video, mis tegi konkurentsi väga karmiks. Kümme paremat kuulutati välja 27. novembril. Kumbki Eesti meeskond kümne parema hulka ei pääsenud. Ometi said nad kuhjaga kogemusi ja kontakte, mis kindlasti võimaldavad neil oma idee hea tahtmise korral ettevõttena ellu viia.

Bioteaduste üliõpilaste seltsi partnerlussuhete juht Carolin Kuuskmäe vahendas aga teisi Euroopas tippu pääsenud võistkondade ideid, et teada anda, kuhu suunas noorte innovatsioonilised ideed liiguvad.

Toeks noorte vaimsele tervisele

Esimese koha võitis meeskond MyCare Portugali Coimbra ülikoolist. Nende idee oli teha veebiplatvorm tudengitele nende vaimse tervise parandamiseks nii ennetus- kui ka ravifaasis. Sellise platvormi abil on võimalik lihtsamini saada infot tudengite vaimse tervise parandamiseks mõeldud sotsiaalsete tegevuste kohta, samuti vaimse tervise tugi- ja raviteenuste kohta. Žürii leidis, et MyCare on võimas tiim, millesse kuulub palju erinevate oskustega inimesi, ja see võimaldab idee edukalt ellu viia.

Bakter lehmapuuksu vastu

Teise koha sai meeskond Lactomere Itaaliast Consorzio Arcast (idufirmade inkubaator). Nemad on välja töötamas probiootilist bakterit sisaldavat toidulisandit lehmadele, et vähendada metaani tootmist ja parandada lehmade tervist. Bakter, mida nad kasutada plaanivad, on vasikatel, kuid täiskasvanud lehmad kaotavad selle, kui hakkavad rohtu sööma. Idee on see bakter panna toidulisandina lehmade toitu, et see aitaks paremini toitu seedida ja seega vähendaks metaani tootmist.

Sõna on keele peal

Kolmandale kohale tuli meeskond Formula AI Horvaatiast Zagrebi ülikoolist. Nende ettevõte on loomas seadet nimega Tongueo, mis võimaldaks ekspressiivse afaasiaga inimestel hõlpsamini suhelda ning oma kõnet arendada. Ekspressiivne afaasia on kõnehäire, mille puhul inimene teab küll, mida ta öelda tahab, kuid ei suuda seda välja öelda – umbes nagu siis, kui sõna on keele peal, aga ei tule meelde. Seda tunnevad ekspressiivse afaasiaga inimesed pidevalt.

Formula AI seade oleks kaasaskantav ning töötaks sarnaselt keeleõppe rakendustega. Seda on võimalik kasutada mõne sõna kiirelt meelde tuletamiseks või siis omaette keele harjutamiseks.

Virtuaalsed elustamisnukud

Neljanda koha sai meeskond ResusciCoach Hispaaniast Madridi polütehnilisest ülikoolist. Nende idee on panna kokku virtuaalreaalsus ja elustamisnukud, et muuta elustamise õppimine realistlikumaks. Paljud meditsiinitöötajad suudavad nuku peal küll elustamise ära teha, aga päriselu olukorras ei saa hakkama, sest tõelise inimesega tundub asi palju keerulisem. Lisaks annab virtuaalreaalsus võimaluse inimese oskusi detailsemalt analüüsida.

Viimase auhinnalise koha kindlustas meeskond StepUp Leedu terviseteaduste ülikoolist. Nendel on plaanis luua spetsiaalsed sisetallad jalanõudele, mis võimaldavad parandada vereringet ning vähendada kopsuembooliat ja posttrombootilisi sümptomeid.

Viis viimast

Lõppfinaali viie viimase hulka, kes auhinda ei saanud kuulusid meeskond Websight Prantsusmaalt Sorbonne'i ülikoolist, kelle idee oli luua algoritm, mis võimaldaks vaegnägijatel leida neile mõeldud veebilehekülgi; meeskond BloodShare Slovakkiast, kes soovib luua veredoonorluse äpi, millega meelitada noori verd annetama ning vähendada tüütut paberimajandust; meeskond WeCare Portugalist Porto ülikoolist, kelle mõte on luua veebirakendus, mis võimaldaks patsientidel saada paremat tagasisidet diagnoosidele, kuna arstidel ei ole väga palju aega, mida nad ühele patsiendile kulutada saavad; meeskond SweetMind Hispaaniast Valencia polütehnilisest ülikoolist, kes samuti plaanib luua äpi, mis võimaldaks esimest tüüpi diabeediga lastel paremini jälgida, millal ja mida nad sööma peaksid ja kui palju füüsilist aktiivsust neil vaja oleks. Äpp oleks lihtne ja lõbus, võimalik ka Smart-kellaga kasutada.

Kümnendaks finalistiks oli meeskond BedBuddy Tšehhist DEXi innovatsioonikeskusest, kel on idee ühendada vabatahtlikud ja haiglate patsiendid või siis vanadekodude elanikud, kellel on igav, ning panna nad omavahel suhtlema.

FOTO: ekraanikuva

Selline oli tänavune üleeuroopaline innovatsioonipäevade finaal.

Kõik käis veebis

Lõppfinaali žüriisse kuulusid EIT Healthi haridusjuht Lilisha Burris, EIT Health Innostars RISi (Regional Innovation Scheme Programme) suhtekorraldaja Ewa Guzek, DTIT (Deutsche Telekom Systems Solutions) Slovakkia äriarendusjuht Alica Narozna Gold ja CIMTI (Center for the Integration of Medicine and Innovative Technologies) operatiivjuht Elisenda Casanelles.

Selleaastane finaal leidis koroonapiirangute tõttu aset Zoomi keskkonnas.

Igal aastal peavad Euroopa akadeemiliste valdkondade tudengid innovatsioonipäevi, mida tänavu enne suurt finaali peeti enam kui 30 paigas, ja loomulikult Tartus. Järgmisel sügisel on uuesti võimalus kaasa elada Eesti meeskondadele.

Tagasi üles
Back