Irja Alakivi: Ühtekuuluvus hoiab Soome tugeva. Soome naiste eriline roll

Annikki Leukkunen (92) jõudis Väikeste Lottade ridadesse kuuluda vaid mõne aasta, siis keelustati liikumine Nõukogude Liidu survel. Foto: Erakogu

Sada ja neli aastat tagasi ehk 6. detsember 1917 oli iseseisva Soome riigi sündimise päev. Paar päeva varem, 4. detsembril kuulutas senat, mis sisuliselt oli Soome esimene valitsus, Pehr Evind Svinhufvudi juhtimisel välja Soome iseseisvusdeklaratsiooni ning 6. detsembril kinnitas selle esinduskogu, Eduskunta häältega 100:88. Iga aasta 6. detsembril on põhjust Soome üle uhkust tunda.

Aastad ei ole vennad ja ühtviisi head. Soomel on olnud raskeid ja väga raskeid aegu, mil rahvuse ühtekuuluvus on olnud peaaegu hävimas. Kodusõda (sisällissota, kansalaissota, vapaussota, luokkasota, kapina), mis algas umbes kuu aega peale Soome iseseisvumist, kestis neli kuud, nõudis ohvreid mõlemalt poolt ning jättis rahva hinge sügavad haavad, millest üle saada ei olnud kerge.

Tookordsetes võitlustes osales relv käes ka naisi, kuid relvaga võitlesid naised ainult punaste poolel. Valgete poolel seda ei lubatud. Nende naiste ülesanne oli toetada võitlejaid: osaleda varustamisel, toitlustamisel, ravimisel, teavitamisel, langenute matmisel.