Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
tartu

Masinaga muudetud maa: aasta muld 2022 on tehismuld

Tehislikkus tähendab inimtegevuse tugevat ümberkujundavat mõju mulla väljanägemisele ja arengule FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Eile veebikonverentsina toimunud XII Mullapäeval käsitleti peamiselt mulla süsinikuringet. Samuti kuulutas Eesti mullateaduse selts välja 2022. aasta mulla, milleks valiti tehismuld.

Eesti mullateaduse selts valis aasta mullaks tehismulla tunnuslausega «masinaga muudetud maa». Tehismullad on tugeva inimmõjuga mullad, kus loodusliku mulla ülemine osa on osaliselt hävitatud või eemaldatud, segatud alusmullaga, maetud puistanguga või koosneb looduslikust või looduses mitteesinevast puistangumaterjalist.

Tehislikkus tähendab inimtegevuse tugevat ümberkujundavat mõju mulla väljanägemisele ja arengule. Mullateke, mis on lahutamatult seotud taimede ja muu elustikuga, on ka neil aladel looduslik protsess.

Tehismulla lähtematerjali koostis on võrdlemisi mitmekesine: alates looduslikust aluspõhja- ja pinnakattematerjalist ning lõpetades turba ja prügimägedega. Tehismuldi leidub peamiselt taastatud taimestikuga karjäärialadel, tiheasustusega piirkondades ning ehitisi ja teid ümbritsevatel haljasaladel. Selliste alade pideva lisandumise tõttu tekib kogu aeg juurde ka tehismuldi.

Eilsel mullapäeval räägiti peamiselt süsinikupõllundusest, mis peab andma olulise panuse maailma kliima päästmisse. Kui ühelt poolt on ootus, et põllumajandus vähendaks kasvuhoonegaaside emissioone, siis teisalt peab süsinikuneutraalsuse saavutamiseks üha enam süsinikku siduma mulda püsivale kujule.

Mulla süsinikuvaru ja selle suurendamine kestlike põllumajandusmeetoditega muutub süsinikukrediitide globaalse äri osaks.

Ettekannetes toodi esile, et hoolimata globaalsetest eesmärkidest on tegelikud protsessid ja muldade süsiniku sidumisvõime vägagi kohaliku olemusega ning oma selgete piiridega. Süsinikupõllunduse ja sellega seonduva äri usalduslik rakendamine eeldab ühtsemat reeglistikku ja arvepidamist kõigile.

Soome kogemused Priit Tammeoru vahendusel näitavad ilmekalt, et ühiskondlik kokkulepe süsinikuneutraalsuse saavutamiseks on edukalt kantud reaalsete tegevustena põllumajandussektorisse, kus poliitikud, erasektor ja teadlased otsivad süsinikupõllunduse rakendamiseks parimaid võimalusi.

Tagasi üles
Back