Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
tartu

Muinasjutt sai läbi: Tartus ja ka Pärnus kerkib uuest aastast soojahind

Gren Eesti juhatuse esimees Margo Külaotsa sõnul on hinnatõusu põhjus ootamatult kerkinud hakkpuidu hind. FOTO: Margus Ansu

Viimasel kümnendil on Tartus kaugkütte hind vaid langenud, kuid hakkpuidu kallinemisele viidates tõstab soojatootja Gren nüüd 1. jaanuarist hinda. Seda ka Pärnus. Tartus on uus hind 53,35 eurot megavatt-tunnist ja Pärnus 53,29 eurot.

Gren, endise nimega Fortum, tõstab soojahinna tagasi 2012. aastal konkurentsiameti kehtestatud piirhinnani. Praegu kehtiv hind Tartus on 48,5 eurot megavatt-tunnist ja Pärnus 50,65. Lisaks käibemaks. Seega tõuseb soojahind jaanuarist 10 protsendipügala võrra ning kajastub veebruarikuu arves. 

Margo Külaots, Gren Eesti ja Gren Tartu juhatuse esimees, põhjendas: «Oleme aastaid töötanud selle nimel, et toota soojust kohalikust kütusest, peamiselt hakkpuidust, mis on pärit metsa- ja raiejäätmetest, ning kasutada nii vähe kui võimalik kallist gaasi. Kuid kuna kütuseturul on toimunud väga suured muutused, lisaks väga kõrgetele gaasi- ja elektrihindadele on meie jaoks väga ootamatult tõusma hakanud ka hakkpuidu hinnad ning sellest tingituna kahjuks peame tõstma ka soojahindu meie tarbijate jaoks Pärnus ja Tartus».

Külaots on senist järjekindlat hinnalangust ja võrreldes Tallinnaga muinasjutuliselt soodsat hinda varem põhjendanud juba ära toimunud rohepöördega ja kohalike kütuste kasutamisega, mis on andnud eelise võrreldes gaasiga kütmisele. Nüüd aga on siis ka kohalike kütuste hind hakanud tõusma.

Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Külli Lusti sõnul on soojahinna tõusu mõju linnaeelarvele veel vara hinnata. «Hinnamuutust oleme me osaliselt küll ette näinud eelarves, kuid täpsemaid arvutusi ja mõjutusi tuleb planeerida esimese lisaeelarve koostamiseks,» märkis Lust.

Senimaani pole aga linnal olnud võrdlusbaasi soojakulu osas, kuna viimased kaks koroona-aastat, koolide ja asutuste sulgemine, on toonud sisse erisused. «Kuna see teade on veel väga värske, siis esimese asjana jälgivad osakonnad, mis muutused arvelduses toimuvad,» selgitas ta.

Kui 9. novembril antud intervjuus Külaots hinnatõusu survet ette ei näinud, siis vahepealse ajaga on hakkpuidu nõudlus ja hind hüppeliselt kasvanud. Narva elektrijääm nimelt korraldas oktoobris suure hakkpuidu hanke, millest viimane osa täideti novembrikuus. Kuna hakkpuitu toodetakse metsamajanduses ülejäävatest puulatvadest ja okstest, siis on viimasel ajal märgata trendi, kus suure nõudluse tõttu ostetakse kaupa aina kallima hinnaga ning osa soojatootjatega öeldakse üldse lepinguid üles. 

Külaotsa sõnul oleneb hinnatõus ka varem langetatud otsustest, sellest millised on põhikütused, kui efektiivne on tootmine ja võrk. «See, et kulud aastate jooksul muutuvad on normaalne. Siiski on meie põhikütus odav ja seetõttu on soojahinna suurusjärk jäänud samaks kümnendi jooksul,» selgitas Külaots. «Üleminek kohalikele kütustele on end igati õigustanud ja Tartu soojahind jääb endiselt Eesti mõistes üheks madalamaks.»

«On vähe kaupu ja teenuseid, mille kohta saaks väita, et nende hind on püsinud samas suurusjärgus kümme aastat,» sõnas Külaots. «Isegi praeguse hinnatõusu puhul kerkib hind samale tasemele, mis aastatel 2012–2015 ja tartlased maksavad sooja eest sama palju kui 10 aastat tagasi.»

Külaots ei usu, et praegune hinnatõus mõjutaks inimeste otsust kaugküttega liituda. «Võrreldes muude võimalustega jääb kaugkütte endiselt odavamaks, gaasi hind on kerkinud mitu korda ja elektri hinna tõusust me loeme iga päev ajaleheveergudelt,» märkis ta.

Soojatootjal Gren on 2050 klienti, ligikaudu 1500 neist on kortermajad või eramajad.

Tagasi üles
Back