Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
tartu

Uuel aastal muutub Tartus jäätmeveo kord

Prügikastid Raadi kalmistul. FOTO: Margus Ansu

Tartu linnavalitsus on leidnud riigihangete kaudu järgmiseks viieks aastaks korraldatud jäätmeveo jäätmevedajad. Kõigis neljas Tartu veopiirkonnas hakkab teenust pakkuma AS Eesti Keskkonnateenused.

1. jaanuaril jätkab AS Eesti Keskkonnateenused Tartu linna 2. veopiirkonnas (Maarjamõisa, Tammelinna, Ränilinna, Variku, Ropka ja Ropka tööstuse linnaosa), millega liidetakse ka Tähtvere maapiirkond, ning alustab tegevust 3. veopiirkonnas (Annelinna linnaosa II osa ja Ihaste linnaosa).

1. veebruaril alustab sama jäätmefirma teenuse pakkumist ka 1. veopiirkonnas (Tähtvere, Veeriku, Supilinna, Vaksali, Kesklinna ja Karlova). Selle aasta suvest on Eesti Keskkonnateenused jäätmevadajaks ka 4. veopiirkonnas.

Linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Maueri sõnul saavad uue vedaja piirkonda jäävad kinnistuomanikud sel nädalal uuelt jäätmefirmalt vastavad teated. «Juhul kui hiljemalt 10. detsembriks vedajalt mingit infot ei ole saabunud, tuleks kinnistuomanikul endal firma poole pöörduda. Eriti oluline on see nende klientide puhul, kes soovivad ka jäätmemahutit rentida,» ütles Mauer.

Oluline muudatus uuel aastal on biojäätmete kohustuslik eraldi kogumine alates viie korteriga kinnistutest. Seni oli see kohustus alates 10 korteriga kinnistutel. Biojäätmete konteinerit tuleb kümne ja enama korteriga kinnistutel tühjendada vähemalt üks kord nädalas, viie kuni üheksa korteriga kinnistutel võib tühjendussagedus olla üks kord kahe nädala jooksul.

Uuendusena saab järgmisest aastast piirkonna jäätmevedajalt tellida aia- ja haljastujäätmete äravedu, teenust pakutakse aprillist novembri lõpuni. Samuti osutab jäätmevedaja pakendite kogumise teenust.

1. ning 2. jäätmeveopiirkonnas muutuvad konteinerite rendihinnad: senise tasuta kasutamise asemel tuleb nende eest uuest aastast renti maksta.

Jäätmemahuteid võib rentida piirkonna jäätmevedajalt või mõnelt teiselt mahutite rendiga tegelevalt ettevõttelt. Isikliku jäätmemahuti võib soetada piirkonna jäätmevedajalt, mõnelt teiselt teenusepakkujalt või osta poest. Senisel jäätmevedajal on kohustus renditud konteinerid klientide juurest tasuta ära vedada, kuid lisandub tasu konteineri pesu eest. Uus jäätmevedaja toob uued konteinerid kohale tasuta.

Isikliku jäätmekonteineri soetamisel tuleks tähele panna, et mitte kõik kauplustes müüdavad mahutid ei sobi tühjendamiseks tänapäevaste jäätmeveokitega. 80–1100-liitrised  konteinerid peavad vastama standardile ning nende kõrgus peab olema minimaalselt 86 sentimeetrit.

Konteinerile peab olema märgitud: kirjeldus, standardi number (EN 840-1), maht, haakeseadme tüüp ja lubatud maksimaalne kaal kilogrammides. Kui tekib kahtlus, kas konteiner vastab standardile, on mõistlik enne ostu konsulteerida oma piirkonna jäätmevedajaga. Ilmnenud on, et müügil on ka madalamad kui 86 sentimeetri kõrgused konteinerid, kuid need jäätmete äraveoks ei sobi.

Kortermajades, kus korteriomanikud on siiani eraldi mahuteid kasutanud, on soovituslik korraldada jäätmevedu ühiselt ning paigaldada kindlasti ka vanapaberi ja biojäätmete mahutid. Liigiti kogumine on kasulik, kuna vanapaberivedu on tasuta ning biojäätmete vedu on 50 protsenti segaolmejäätmete veost soodsam.

Tagasi üles
Back