Vambola Paavo: rahasadu raekojas

Vambola Paavo. Foto: Kristjan Teedema

Hiljuti kogunenud volikogu külvas Tartu linnajuhid rahaga üle. Teisiti ei oska kirjeldada nende enneolematut palgatõusu. Meil pole arvestatavat tööstust, ka ei ekspordita siit midagi märkimisväärset maailmaturule, eeldust suure rahalaeva tulekuks pole. Kõik, mis linnaeelarvest jagada, tuleb linlaste taskust.

Minu meelest oleme küll ülimalt rikkad, kui võime sellist priiskamist lubada. Meil on ka elanike arvu arvestades juhtivaid ametnikke palju. Tartus on lisaks linnapeale viis abilinnapead. Tallinnas, mis on elanike arvult viis korda suurem (Tartu 90 000 ja Tallinn 450 000), tegelevad linna juhtimisega lisaks Mihhail Kõlvartile kuus abilinnapead.

Kui Andrus Ansip oli linnapea, oli Tartus neli abilinnapead ja saadi edukalt tööga hakkama. Hilisemate linnapeade ajal on proportsioonid paigast, ja päris tugevasti. Sama võime ju öelda ka volinike arvu kohta. Tartus on 49 ja Tallinnas 79 volinikku.

Tooksin veel ühe võrdluse, mis pole mõne meelest ehk kõige sobivam, ent kõnekas. Peterburis on viis miljonit elanikku ja linnaduumas 49 saadikut ehk sama palju kui meil. Veel markantsem on võrdlus Moskvaga. Seal elab 12 miljonit elanikku ning duumas on 45 volinikku.

Kui Venemaa näide ei sobi, võtame Riia. Seal on elanikke üle 860 000, ent linnaduumas on saadikuid vaid 11 võrra enam kui meil ehk siis 60 volinikku. Enam-vähem sama suurusjärk on Helsingis. Tartus on abilinnapeasid ja ka volinikke liiast. Lisame veel volikogu komisjonide esimeeste ja volinike tunnitasud ning kokku saab aastas korraliku summa.

Kui Andrus Ansip oli linnapea, oli Tartus neli abilinnapead ja saadi edukalt tööga hakkama.

Selle kõiksugu ametimeeste ja -naiste peale kuluva raha võiks kulutada linna üldise väljanägemise parandamisele, aga vaadata võiks ka mujale. Tartus pole omaste hooldustasu tõusnud 2010. aastast. Kui teema tõstatatakse, leiab linnavalitsus alati põhjuse, miks seda teha ei saa. Samas on endi palku selle aja jooksul tõstetud kolmel korral.

Mida märkimisväärset on linnapea viimase nelja aasta jooksul sellist saavutanud, et tema palka tõsteti ootamatult 4500 eurolt 5753 eurole? Iga päev patrullis olev politseinik, eluga riskiv päästja või kooliõpetaja, kes saab keskmist palka, võib samaväärsest palgatõusust unistama jäädagi. Erilisi oskusi linna juhtimine ka ei nõua.

Tõsi, Tartu linnapea ja abilinnapead vastutavad poliitiliselt 90 000 inimese käekäigu eest, aga see pole võrreldav riigiprokuröri, õiguskantsleri või ministri rolliga. Meil on siiski kohaliku tähtsusega kommunaalpoliitikud, kelle palk seoti ootamatult riigi käekäigu eest vastutajate omaga.

Ülemakstud on ka volikogu juhid. Kord või paar kuus mõnetunnise istungi juhatamisel haamrit kolksutada ja selle eest tuhandeid eurosid välja maksta lasta on liiast. Nüüd peaks küll olema selge, et Tartu vajab verevahetust. Ametnike arv ja neile makstavad tasud vajavad kiiret ülevaatamist. Siin on kaalukas sõna öelda opositsioonilgi.