Välismaalased otsivad endale elukohta tikutulega

Jaapanist pärit üliõpilane Naoki Watanabe üürikuulutuse abil Tartus elamist ei leidnudki ja elab nüüd eestlasest sõbra peres. Foto: Triinu Tähe

Kümned üürikuulutused, eitavad vastused ja kuu aega hotellielu, sest üürileandjad umbusaldavad välismaalasi ning eelistavad üürnikeks eestlasi.

Indiast pärit 25-aastane Priyanka Manogaran sai tööpakkumise Tartusse ning kolis Eestisse tänavu septembris. Siin elamise leidmine osutus aga suuremaks aja- ja närvikuluks, kui ta osanuks arvata.

Õelad kommentaarid

Korterit hakkas Priyanka Manogaran otsima kuu aega enne kohale jõudmist, ta alustas otsinguid Facebooki üürikuulutuste grupist. Et naine kirjutas üürisoovi tõlkemootori abil eesti keeles, oli selles vigu ning vastuseks sadas talle hulk halvustavaid kommentaare.

Kommenteerijad naersid ta eesti keele oskuse üle ja Manogaran kaalus seetõttu isegi Eestisse kolimisest loobuda, ent tööleping oli juba allkirjastatud. «See mõjutas mind vaimselt väga negatiivselt, sest ma üritan üles ehitada uut elu võõras riigis,» sõnas ta.

Ta kirjutas ​Facebookis ligi 50-le üürikuulutuse omanikule, enamik ei vastanud. Ja kes ka vastasid, lõid Manogarani sõnul kõhklema, kui said teada tema päritolu.

Samalaadne on 24-aastase Jaapanist pärit noormehe Naoki Watanabe kogemus, tema tuli sel sügisel Tartusse magistriõppesse. Watanabe käis esimest korda õpingute tõttu Tartus kaks aastat tagasi ja hakkas toona suurest vaimustusest Eesti riigi ja inimeste vastu eesti keelt õppima ning valdab seda praeguseks suhtlustasandil.

Kokku kirjutas Priyanka Manogaran ligi 50 üürikuulutuse omanikule ning enamik tema sõnumile ei vastanud.

Naasnud Eestisse, tegi ta Facebooki eestikeelse postituse, milles kirjeldas otsitava üüripinna hinda ja tingimusi, tulemus oli aga ootamatu. Pakkumiste asemel sai ta vastuseks hoopis sadakond vihast kommentaari. Vastajate arvates olid tema soovid ebarealistlikud ja sellise hinna eest Tartus korterit ei saa.

«See oli šokeeriv, siiani pole ükski eestlane minuga nii käitunud ja üllatusin väga,» ütles Watanabe. Tema sõnul soovitasid kommenteerijad tal Tartusse üldse mitte tulla.

Pigem olgu korter tühi

Kinnisvarabüroo Tõnisson juhataja Sulev Puusaar nentis, et korteriomanikel võib olla eelistusi nii üürniku soo, suhtestaatuse kui ka päritolu suhtes. Mõnel juhul ei taheta välismaalasest üürilist, sest omanikul on olnud mujalt pärit üürnikega halb kogemus või takistab suhtlust keelebarjäär.

Välismaalasest üürnikuga puudub üürileandjal kindlus, sest juhul, kui too peaks ette teatamata korterist lahkuma või võlgu jääma, on võla tagasi nõudmine keeruline, selgitas Puusaar. «Välismaalaste tausta on raske kontrollida, sest nad pole meie maksuregistris ega muudes andmebaasides,» lisas ta.

Manogaran pöördus pärast sotsiaalmeedias luhtunud otsinguid kinnisvarabüroode poole. Ta ütles, et kuigi maaklerid olid valmis kortereid näitama, siis omanikud neid talle üürida ei tahtnud. «Eriti üllatav oli, kui üks omanik otsustas korteri jätta pigem tühjaks kui mulle üürida,» nentis Manogaran.

Majutusmuredega on välismaalastel võimalik pöörduda ka Tartu välismaalaste teenuskeskusesse. Tänavu on sinna majutuse asjus pöördutud ligi kahesajal korral. Keskusest saavad välismaalased juhiseid ja näpunäiteid, millised on võimalused elamispinna otsimisel. «Olukorda, kus välismaalane ütleb, et elukohta pole ja ainuke variant on kuusealune, ei ole ette tulnud,» sõnas Tartu välismaalaste teenuskeskuse tegevjuht Janika Hango.

Kui üürikorterit pole esiti võimalik leida, saab taotleda kohta ühiselamus. Hango sõnul on toredaks lisandiks üüriturul ka Hugo.Stay ja Hektor Design Hosteli majutuskohad.

Osa üüriturust

Hango tõdes, et Tartus on igal aastal selgelt järjest rohkem välismaalasi. «Muutused ei toimu üleöö, aga samm-sammult hakkavad ka üürileandjad aru saama, et välismaalased on osa üüriturust,» arvas ta.

Jaapanist pärit Watanabe aitas lõpuks hädast välja eestlasest sõber. Nüüd elabki välistudeng koos sõbra perega 20 minuti kaugusel Tartust. Watanabe leidis, et Euroopa Liidust pärit välismaalastel on Eestis korteri leidmisel eelis.

«Usun, et enamik Euroopa Liidust pärit välismaalasi ei räägi isegi eesti keelt, ent nendel on lihtsam Eestisse tulla,» ütles ta. «Mina päriselt õpin eesti keelt, aga kolmandatest riikidest tulevatel inimestel on olukord keerulisem.»

Ka Manogaran, kellel pärast kuu aega hotellis elamist õnnestus siiski sobilik üürikorter leida, arvas, et Euroopa Liidu kodanikel on Eesti üüriturul kindel eelis ning kaugemalt pärit inimestel võib olla raskem.

Uudise autor on Tartu ülikooli ajakirjandustudeng.