Kes on Microns ja Muscle Capture? Tudengitiimid, kes pakuvad julgeid ideid inimese tervise ja parema maailma heaks

Micronsite võistkond, kaks bioloogi, keemik ja materjaliteadlane ning insener ja disainer ehk (vasakult) Ugochi Jennifer Nwaokorie, Alexandra Elsakova, Alina Ismagilova ja Ali Jafarov. Foto Tartu bioinnovatsioonipäevade lõpetamiselt. Foto: Andres Vaher

• Microns ja Muscle Capture esindavad Eestit EIT Health Euroopa finaalis.
• Halb tervis, kehv toitumine ja ületarbimine on maailmas suured probleemid.
• Biotehnoloogilised meetodid võiksid siin leevendust pakkuda.

Igal aastal peavad Euroopa akadeemiliste valdkondade tudengid innovatsioonipäevi, mida tänavu on korraldatud enam kui 30 paigas, ja loomulikult Tartus. Just sel nädalal võistlevad žüriile silma hakanud parimad ideed aga suurel rahvusvahelisel lõppvõistlusel, mida korraldab Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituudi tervisesektor ehk EIT Health. Koroonapiirangute tõttu toimub üritus veebis. 32 finaali pääsenud tiimi hulgas on kaks Eesti võistkonda: Microns ja Muscle Capture.

Bioteaduste üliõpilaste seltsi partnerlussuhete juht Carolin Kuuskmäe kirjeldab neid mõlemaid.

Micronsi idee on luua antikeha-antigeeni süsteemil põhinev mikronõeltega plaaster, mis teeks nakkushaiguste tuvastamise kergemaks, odavamaks ja mugavamaks. Idee sündis pärast üht juhuslikult loetud artiklit, kus räägiti vaktsineerimisest ja sellest, et mikronõeltega oleks võimalik seda tõhusamaks muuta.

Pärast eeltööd jõuti järeldusele, et niisugune moodus võiks vajalik olla ka näiteks nakkushaiguste, sealhulgas suguhaiguste testimisel, ning nende inimeste puhul, kel on eriline kartus suurte nõelte vastu. Mikronõeltega plaaster võimaldaks kõigil testida end mugavalt kodus ning mikronõelad on nii väikesed, et neid oma nahal keegi isegi mitte ei tunne. Suguhaiguste diagnoosimine on aga keeruline just psühholoogiliste probleemide tõttu ja kuna suguhaigused on levinud maailma vaesemates piirkondades, aitaks uus leiutis haiguste levikut neis piirata.

Microns on juba alustanud oma idee elluviimist, otsides rahastust, et töötada välja esimene prototüüp ja alustada kliinilisi uuringuid. Selleks et arendada välja ideaalne toode, on käimas ka anonüümne potentsiaalsete tarbijate uuring, mille leiab https://forms.gle/J7bAJovcjJoCUT1T6.

Kaval teenus vigastuste ennetamiseks

Koha Euroopa finaalis kindlustas endale teinegi Tartu meeskond – Muscle Capture. Nende idee on kasutada elektromüograafiat ja motion capture'i ehk liigutuste jäädvustamise tehnoloogiat lihasvigastuste ennetamiseks. Seda nii spordis kui ka suurt füüsilist koormust nõudvatel töökohtadel.

Spordivigastuste ennetamine on mõttekas juba seetõttu, et nende ravimine võib kujuneda äärmiselt aja- ja rahakulukaks ning mõne sportlase karjääri ka lõpetada.

Meeskonna idee on pakkuda inimesele teenust, mille saamiseks kinnitatakse ta kehale mugavalt kantavad elektromüograafia ja liikumise jäädvustamise seadmed, mis Bluethoothi teel suhtlevad arvutiga. Inimene saab samal ajal teha kõike: joosta ja ujuda või tassida ehitusmaterjale. Iga tegevuse lõpul saavad nii seadme haldaja kui ka füsioterapeut arvutist infot ning oskavad hinnata vigastuste riski ja anda nõu, kuidas neid vältida. Seade annab hea võimaluse ka teada saada, kuidas oma sooritust parandada.

Carolin Kuuskmäe kirjeldas Tartu bioinnovatsioonipäevade teisigi ideid, mis küll rahvusvahelisse finaali ei pääsenud, kuid mil samuti on potentsiaali kuhugi jõuda.

Suurhaiglas võib inimene ära kaduda

EIT Healthi 500-eurose auhinna võitis tiim TykMaps, kelle idee on luua GPSi-sarnane rakendus, mis võimaldaks haiglates paremini orienteeruda. Arstitudengitest koosnev meeskond saigi idee haiglatest, märgates olukordi, kus patsiendid eksivad õiget ruumi otsides ära, jäävad arsti juurde hiljaks ning kulutavad aega ka neil töötajail, kel tuli eksinuile teed juhatada.

Kui küsitlustest selgus, et haiglatöötajatest 76 protsenti on neid, kes on ka ise ära eksinud, siis on uuest rakendusest kasu neilegi. Meeskond ei välista, et ideed saaks tulevikus rakendada kõigi suurte hoonete peal, kus on võimalik ära eksida.

Eosed, mis tapavad põllukahjureid

Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituudi toidusektori ehk EIT Foodi 500-eurose auhinna võitis tiim Fungit!, kelle plaan on arendada põllumajandusse seentepõhised biotõrjevahendid, need oleksid alternatiiviks keemilistele pestitsiididele. Idee sai alguse meeskonnajuhi Robin Gieleni doktoritööst, see on keskendunud entomopatogeensetele seentele, mida on juba paar aastakümmet põllumajanduses kasutatud putukatõrjeks USAs, Hiinas ja Brasiilias, kuid mitte veel Euroopas.

Tiim Fungit! Valentina Rukins, Elen Laaneväli, Robin Gielen ja Karolina Gawliková. Foto: Andres Vaher

Hoolikalt valitud seened suudavad kaitsta põllusaadusi kahjulike putukate eest. Seni, kuni putukaid, keda rünnata, ei ole, elavad seened eostena mullas või taimedes. Kui aga eos puutub kokku kahjurist putukaga, tungib see läbi putuka kesta ja hakkab kasvama tema sees.

Pärast putuka surma paiskab seen välja sadu tuhandeid uusi eoseid, mis hakkavad uut putukat ootama. Meeskond on hakanud oma ettevõtte arendamisega aktiivselt tööle ja otsivad tulevaks suveks põllumehi, kes tahaksid proovida tasuta katseperioodi, et biotõrjevahendit saaks veel arendada ja parandada. Huvi ja küsimuste korral võib julgelt kirjutada [e-mail].

Veel üks katse seljatada vähk

Bioinnovatsioonipäevadel äratas tähelepanu ka Python Masters, kelle idee oli ära kasutada masinõpet vähitüüpide algkolde diagnoosimiseks.

Vähk on üks sagedasi surma põhjustavaid haigusi. Paljud vähiravi meetodid keskenduvad suunatud teraapiale, aga pahaloomulise vähi algkollet on keeruline leida, kuna metastaasis vähk suudab levida algsest asukohast teistesse organitesse. Vähikolde mitteleidmine on suurele osale patsientidest saatuslik. Seetõttu on oluline vähialge tuvastamise kiirus ja täpsus, mida Python Mastersi tiim kavatsebki teha, lastes koeproovi analüüsida spetsiaalsel algoritmil.

Bioinnovatsioonipäevade eesmärk on leida uusi ideid seoses tervise, toidu ja biotehnoloogiaga ning anda osalejatele võimalus arendada tulevikus välja oma ettevõte, muutmaks maailma tervemaks, õnnelikumaks ja jätkusuutlikumaks.

Bioinnovatsioonipäevade õnnelikud osavõtjad. Foto: Andres Vaher

Koostöös Tartu ülikooli, Tartu biotehnoloogia pargi ja bioteaduste üliõpilaste seltsiga oli tänavune üritus suurem kui kunagi varem. Varasema paari päeva asemel said osalejad kolm nädalat aega oma idee väljatöötamiseks. Tudengitiimidel oli võimalik kuulata harivaid ettekandeid ja kogemuslugusid oma ala tegijatelt ning töötada koos professionaalsete mentoritega.

Lisaks võimalusele Eestit Euroopas esindada on Euroopa finaali pääsenud noortel võimalik võita korralik rahaline toetus. Kõige suurem auhind on muidugi võimalus muuta oma ettevõte ideest reaalsuseks.

Bioinnovatsioonipäevadest väljakasvanud ettevõtetest on Eestis hea näide Healthcard (https://doctorhealthcard.com), mis aitab inimestel ennetada haigusi, jälgida tervisenäitajaid ning jagab kasulikke nippe terve püsimiseks.