Perearstid leinavad koroonasse surnud patsiente ja võitlevad ebateadusega

Pereõde Keiti Aren (vasakul) ja perearst Marika Plaks tõdevad, et kahe aasta kõige hullem ja pingelisem aeg ongi tänavune sügis. Foto: Margus Ansu

Päevauudiste koroonasurmade statistika ei ole perearstile üksnes arvud. Koroonasse surnud inimeste seas võib olla temagi patsient, keda ta hästi tundis või kelle pereliikmeid teab aastaid. Selle kurbuse ja meeleheitega tuleb perearstikabinetis kogu muu töö kõrval kuidagi hakkama saada.

Perearst Marika Plaks meenutab üle 80 aasta vanust prouat, kes ei pidanud vajalikuks end vaktsineerida, kuna arvas, et ta ei käi ju kuskil. Proua tervis polnud kõige parem, kuid sellegipoolest suutis ta kodus toimekas olla. Viirus sai ta ikkagi kätte. Seisund halvenes kiiresti ning kuue päeva pärast vajas ta haiglaravi.

Perearst Marika Plaks. Foto: Margus Ansu

Doktor Marika Plaks loeb ette valitud lauseid haigusloost ega suuda pisaraid tagasi hoida. Hingamispuudulikkus, hapnikuravi, viirusvastane ravim Remdisivir, põletiku leevenduseks hormoonravim, bakteriaalse infektsiooni vältimiseks antibiootikumid.

Seisundi jätkuv halvenemine, mitteinvasiivne ventilatsioon. Teise etapi intensiivravi, seisund muutusteta. Aktiivravi lõpetamine. Lähedased kutsutakse patsiendiga hüvasti jätma. Patsient sureb hingamispuudulikkusesse. Tema esimestest koroonasümptomitest on möödas 21 päeva.

Või teine lugu. Vaktsineerimata vana naine viiakse koroona tõttu haiglasse. Pingutustest hoolimata saab temast voodihaige, kelle paranemine ja elukvaliteedi taastumine on ebatõenäoline. Langetatakse ravipiirangu otsus, jätkatakse toetava raviga. 25 päeva tagasi oli temaga kõik korras. Haiglast väljakirjutamisel vajab naine minutis kolm liitrit lisahapnikku, teda toidetakse sondiga, ta koht on õendus- ja hooldusosakonnas.

Esimesel röntgenipildil terve, õhku täis kops. Teisel koroona tagajärjel sidekoestunud kops, kust hapnik enam verre ei liigu. Sidekoestumine on püsiv ja pöördumatu. Kopsud muutuvad jäigaks, tõmbuvad kokku ega suuda enam tavapäraselt laieneda. Foto: Tartu Kesklinna Perearstikeskus

Perearst Liina Kask-­Flight on kaotanud kaks vanemat patsienti, kes ei pidanud vajalikuks end vaktsineerida. Koroona sai kätte ka patsiendi, kes ütles, et käib vaid koridoris ajalehe järel, nüüd elab ta hooldekodus. Ka meenub talle inimene, kes arvas telefonis, et tal hakkab paremaks minema. Päev hiljem oli ta raske hingamispuudulikkuse tõttu haiglas.

«Tegelikult ei ole küsimus selles, kas koroonaviirus saab su kätte või mitte, vaid millal see juhtub ja kuidas sa selle haigusega toime tuled,» ütles Liina Kask-Flight.

Telefonid helisevad

Perearstikabinetis väljendab koroonaviiruse leviku ulatuslikkust telefonihelinate sagedus. Sel sügisel helisevad telefonid lakkamatult.

Perearst Marika Plaksi hinnangul on tema 1700 patsiendiga nimistus koroona läbipõdenuid 150 ringis. Vaktsineerituid on 77 protsenti. Uued haigestujad on enamasti need, kes on kaitsesüstist keeldunud.

Ka Liina Kask-Flightil on võrreldes kevadise lainega haigestunuid rohkem. Eelmisel nädalal oli ta tähelepanu all 17 koroonapatsienti, kellest noorim aastane.

Haiglast väljakirjutamisel vajab naine minutis kolm liitrit lisahapnikku ja teda toidetakse sondiga. 25 päeva tagasi oli temaga kõik korras.

Et ka muud viirused on liikvel, on võrreldes varasemaga perearstikeskustes mitu korda rohkem telefonikõnesid stiilis «Olen kurguvalu-köha-nohuga haigeks jäänud, soovin minna testima ja vajan ka haiguslehte».

Koroonas kaks korda

Liina Kask-Flightil on noor ja varem täiesti terve patsient, kes on haigust põdenud kaks korda. 2020. aasta detsembris oli esimene kord. 2021. mais sai see patsient vaktsiinisüsti ning septembris põdes koroonat teist korda. «Teistkordne põdemine oli kergem, aga kindlasti mitte meeldiv,» märkis doktor Liina Kask-Flight.

Kahekordselt koroona läbi põdenud patsient Jaana Parek (39) on Eesti maaülikooli loomakliiniku loomaarst. Juhtunu tema enda usku vaktsineerimisse ei kõigutanud. «Ma olen meditsiiniala inimene ning tean, et vaktsineerimine viiruste vastu on hea ja efektiivne,» rääkis ta. «Ka loomi vaktsineeritakse ning me tunneme neidsamu reaktsioone, nii kiireid kui pikaajalisi. Loomade peal on vaktsiine samuti katsetatud, sealt on kõik alanud.»

Küll on Jaana Parek öelnud perearstile, laborile ja terviseametile seda, et ehk tasub tema genoomi nüüd tähelepanelikult uurida. Et miks just tema, kes ta oli juba haiguse läbi põdenud ja end ka vaktsineerinud, haigestus teist korda. Ta leiab, et kõikide juhtumite info on oluline ja koroonaviirushaiguse kohta saab uus tarkus kogunedagi vaid tagantjärele.

Jaana Parek lisas, et kui aeg käes, siis läheb ta tõhustusdoosi saama. «Kõrvaltoimeid ja jälgimisseadmeid ma ei karda,» lisas ta naerdes.

Perearstide sõnul on vaktsineerimisest keeldumise absurdseim põhjus hirm kiibistamise ees ning kartus, et vaktsiin muudab inimese DNAd. Ka märgitakse, et soovitakse veel lapsi saada. Tegelikult võivad just Covidi põdemise tagajärjed avaldada viljakusele halba mõju.

Marika Plaks tõdes ohates, et mõnd inimrühma on valeinfoga väga kerge mõjutada. «Ma soovitan usaldada arste ja õdesid ning vaktsiiniteemalisi küsimusi tulla just meiega arutama. Kõikides teistes terviseküsimustes nad meid ju usaldavad, miks siis mitte selles,» imestas ta.

Doktor Marika Plaks selgitab veelkord mRNA-põhiste ehk Pfeizer/BioNTech ja Moderna vaktsiinide töö põhimõtet. «Igas keharakus on pärilikkuseaine DNA, mille info kantakse üle RNA-le. RNA asub juhendama rakke, et toota eluks hädavajalikke valke,» räägib ta. «Uued mRNA vaktsiinid – «m» osutab inglisekeelsele sõnale «messenger» tähendades sõnumikandjat – kasutavad ära sedasama bioloogilist süsteemi, mis inimese kehas juba eksisteerib. mRNA-põhine vaktsiin annab kehale tegevuskava toota niisugust valku, mis tekitab viirusele immuunvastuse, see tähendab antikehad.» Vasakul seisab pereõde Keiti Aren. Foto: Margus Ansu

Maailmas on süstitud 7,5 miljardit vaktsiinidoosi ja andmeid on kogunenud päris palju. Ka hoiab Eesti perearstide seltsi Covidi-töörühm end kursis maailma kõige uuemate teadusuuringutega, mille tulemusi vahendatakse kõikidele perearstidele. «Igasugused tõendid, et vaktsiinid põhjustavad autoimmuunhaigusi, puuduvad,» toonitas Marika Plaks.

Väga pikk haigus

Pikaajalise mõjuga Covidit, mille peamine tunnus on koormustaluvuse langus, võib täheldada ligi kümnel protsendil läbipõdenuist, ütlevad arstid. «Mul on mitmeid patsiente, kes on seetõttu eriarstide juures uuringutel käinud,» sõnas Liina Kask-Flight. Lühikest aega pärast ägedat põdemist ongi normaalne, et keha vajab taastumiseks aega. Aga osal koroonapatsientidel ei taastu jõudlus ka poole aasta pärast. Soovitada saab vaid regulaarset füüsilist koormust.

Tüsistuseks võib olla veel bakteriaalne kopsupõletik. Või siis kopsufibroos, mis tähendab, et kopsukude, mis peaks hingamisfunktsiooni täitma, on asendunud sidekoega, mis ei hinga. Head ravi pole olemas. Inimene, kes varem oli heas vormis, ütleb nüüd, et 300 meetrit kõndida on talle nagu maratoni joosta.

Doktor Kask-Flight rääkis veel ühest pikaajalisest järelmõjust. Kolmekümnendates aastates inimene põdes koroonat enne vaktsiinide tulekut eelmise aasta detsembris. Haiguse kulg ei olnud väga raske, kuigi väsimus kestis pikalt. «Aga ta tunneb senimaani maitseid valesti ja see häirib igapäevaelu palju,» kirjeldas ta. «Mingit tõhusat ravi selle vastu pole.»

 

Koroonast mitte veel päriselt taastununa saavutas Keio Soosaar tänavu Eesti motoringraja meistrivõistlustel tänavaklassis kolmanda koha. Foto: Edgar Seemendi

Aasta möödas, aga endist jõudu pole

Keio Soosaar (29) jäi koroonasse mullu jõuluaegu. Haigus algas tugeva peavaluga, mis ei lasknud silmigi avada. Lisandus palavik, mis kerkis 38,7ni. Kadusid lõhna- ja maitsemeel. Hingates oli tunne, nagu hoiaks keegi hantlit rinna peal.

Algul proovis Keio Soosaar kodus edasi töötada. Tegi arvutiga kaks tundi tööd, siis magas kaks tundi. Täielik jõuetus. Kui oli rääkida vaja, sai vahepeal õhk otsa. Haiguse raskem pool möödus kahe nädalaga. Hingamisraskused ning lõhna ja maitse puudumine kestsid aga kolm kuud.

Keio Soosaar ütles, et uued jõulud paistavad, aga päris terve ei ole ta ikka. Ta on terve elu tegelnud spordiga. Esmaspäevast laupäevani võttis ta iga päev aega selleks, et käia jooksmas ja jõusaalis. On motospordiga tegeleja. Aga seda jõudu ja vastupidavust, mis tal oli, enam ei ole.

Keio Soosaar ei saagi päris täpselt aru, mis selle taga on. Haigusjärgse kolme esimese kuuga kaotas ta oma vormi täiesti. Alustas uuesti, aga miski polnud enam sama. Raske on end uuesti järje peale saada. Taastusraviarst jagab soovitusi, eesmärk on treeninguid jätkata, mitte alla anda.

Nüüdseks on Keio Soosaar ka ühe vaktsiinisüsti saanud. Töö tõttu reisib ta palju, puutub kokku paljude inimestega, uuesti nakatunud ei ole. Ta usub, et koroona läbipõdemine annab üsnagi hea kaitse, tugevama kui see, mida vaktsiinid suudavad. Aga ta ei soovita mitte kellelgi haigust meelega otsima minna.

Nende kodus haigestus terve pere. Üks pereliige sai kopsupõletiku ja vajas haiglaravi, teisel oli ainult nohu, kolmandal püsis kõrge palavik kaks nädalat. Tema enda haiguse raskus jäi kuhugi vahepeale, aga just tema on see, kes ei saa end veel täiesti terveks pidada. AIME JÕGI