Kultuuriminister Rein Lang kinnitas, et Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone rajamist rahastab kultuurkapital peaaegu täies ulatuses ning täiendavaid summasid eelarvest praeguse rahastamisskeemi järgi eraldada vaja ei ole.
Lang: ERMi rajamist rahastab kulka peaaegu täies ulatuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Muuseum on valmis projekteeritud. Uue, väiksema projektiga alustamine esiteks ei lahendaks muuseumi vajadusi ja teiseks lükkaks kogu protsessi veel vähemalt 3-4 aastat edasi. Riigikogu 1996. aasta otsuse kohaselt pidanuks ERMi ehitus algama hiljemalt 2008. aastal,» ütles Lang Postimehele.
«Riigikogu 1996. aasta otsus määrab kindlaks kolm riiklikult tähtsat kultuuriobjekti, milleks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kumu ning ERM. Kultuurkapitali seaduse kohaselt rahastatakse kulka laekumistest 25 protsendi ulatuses riiklikult tähtsate kultuuriobjektide ehitamist ehk siis eelnimetatuid. Muusika- ja teatriakadeemia esimene järk on valmis on makstud, Kumu on tervikuna valmis ja makstud, ERM on läbinud projekteerimise staadiumi,» sõnas Lang.
Eesti Kultuurkapitali juhi Raul Altmäe sõnul kinnitatakse asutuse 2012. aasta eelarve 29. veebruaril ja tänavu on kultuuriobjektide finantseerimise eelarve suurusjärk 5,7 miljonit eurot.
Altmäe meenutas, et eelmisel aastal tasuti viimane Kumu ehitamiseks võetud laenu makse, mis oli 1,9 miljonit eurot. Toona oli kultuuriobjektide finantseerimise eelarveks 5,6 miljonit eurot ehk Eesti Rahva Muuseumile (ERM) jäänuks 3,7 miljonit eurot. «ERM on sisuliselt üks prioriteete ja saame nüüd selle kõik tema jaoks kasutada,» sõnas Altmäe.
Vastavalt hasartmängumaksu seadusele eraldatakse 63 protsenti kultuurkapitalile laekuvast hasartmängumaksust kultuuriehitistele.
Altmäe lisas, et nüüd on pall valitsuse väljakupoolel, sest just nemad peavad otsustama, kuidas ERMi ehitust finantseeritakse. «Kas laenuga ja läbi kultuurkapitali makstakse laenu tagasi või tehakse teisiti – eks plaan B ja C on alati olemas olnud, kuid see pole meie otsus,» sõnas Altmäe.