/nginx/o/2021/11/23/14218801t1h91a7.jpg)
Mõni aasta tagasi linastus PÖFFil Kirill Sokolovi film «Kärva maha, paps». Toona ma seda ei vaadanud, aga praegu on tunne, et selle vea peab parandama, sest «Rebi lahti ja unusta» on nende ridade kirjutamise hetkel tundunud selleaastase festivali kõige enam muljet avaldanud vaatamine.
Naine pääseb vanglast välja täis optimismi tuleviku suhtes. Ta on jõudnud nende nelja aasta jooksul ühes suures linnas elava mehega kirjasõbraks saada, too on naise ja ta tütre Maša enda juurde elama kutsunud.
Ootamatult muutub probleemiks aga see, et Maša on ema vanglasoleku ajal olnud väikses külas elava vanaema hoole all ja too ei taha midagi kuulda sellest, et laps tema käest ära võetakse.
Rahaga meelitades ja toore füüsilise vägivallaga ähvardades saab vanaema liitlaseks naise abikaasa. Sellel mehel silma peast torkamise pärast aga naine üldse vangi saadeti. Vägikaikavedu saab alata.
See kõik püüab luua muljet, et tegemist on ühe lustliku ülevõlli möllufilmiga. Paras popkorni krõbistamise taustaks vaadata.
Filmi toon on hästi lopsakas: kirkad värvid (rohi mürkroheline, taevas kirgassinine, veri karmiinpunane), tegelased samuti võimendatud, täpsem ehk isegi öelda, et mitte tegelased, vaid tüpaažid. Need on kombineeritud «Kill Billiga» seostuvate elementidega (silmaklapp, madu ja abikaasade «lembestseen»).
See kõik püüab luua muljet, et tegemist on ühe lustliku ülevõlli möllufilmiga. Paras popkorni krõbistamise taustaks vaadata.
Arvatavasti on see režissöör Kirill Sokolovil planeeritud mustkunstitrikk: kõik see toorelt silma paiskuv kirevus on mõeldud lihtsalt vaataja eksiteele viimiseks. Pigem viitab see hoopis sellele, millise taseme emotsioone filmis käsitletav teema osalistes tekitab. Ongi maailma kõige tähtsam teema ja nii ongi kõik aistingud võimendatud ning raske on näha reaalsust sellisena, nagu see on päriselt.
Siis ongi värvid nagu «Suures maalritöös» ja täiskasvanud inimesed käituvad nagu pooletoobised. Oma tahtmise läbisurumine muutub kõige olulisemaks ja seisukohtadest taganemine mõeldamatuks.
Kuni «võiduka» lõpuni välja.
Režissöör Kirill Sokolovi «Rebi lahti ja unusta» (Venemaa, 2021) linastub PÖFFi kavas täna kell 21 Athena keskuses. Vene keeles, subtiitrid inglise ja eesti keeles.
Elektronooper teeb kummarduse Andrei Tarkovskile
Eesti Kontsert ja oma 25. hooaega tähistav PÖFF toovad 25. novembril kell 19 Vanemuise kontserdimajja ulmelise elektronooperi «Tarkovski. Kaheksas film». See on režissöör Andrei Tarkovski viimasest, valmis tegemata jäänud linateosest.
Kontserdimaja teatel on selle teema inimese ümbritsemine virtuaalreaalsuse kilbiga, robotite integreerimine inimmaailma ja selle tagajärjed. Teos nimetati Euroopa uute balleti- ja ooperiideede konkursil Fedora Prize 2018 üheks võimalikuks auhinnasaajaks.
Teksti on kirjutanud elektronooperi kunstiline juht, austerlane Thomas Cornelius Desi. Publiku ees on trio Nihe ehk Ekke Västrik (analoogelektroonika), Taavi Kerikmäe (digitaalelektroonika) ja Tarmo Johannes (flööt, heli programmeerimine). Visuaali ja robootika on teinud austerlane Peter Koger. Tarkovski osas on Gilbert Handler, Roboti osas Kuka AG. TPM