Koroonaviirus suurendab enneaegse sünnituse riski

Enneaegne beebi Foto: Tairo Lutter

Täna, 17. novembril tähistatakse enneaegu sündinud laste päeva. Tartu ülikooli kliinikumi leht uuris, kuidas on koroonaviiruse läbi põdemine muutnud enneaegsete sündide hulka.

Eestis sünnib aastas keskmiselt 900 last enneaegsena ehk enne 37 rasedusnädalat.  Ravimiameti andmeil tõuseb enneaegse sünnituse risk pärast koroona läbipõdemist kuni 40 protsenti.

Tartu ülikooli kliinikumi laste intensiivravi osakonna juhi dr Imbi Eelmäe sõnul on 2021. aastal vajanud haiglaravi seitse vastsündinut, kelle emad olid koroonaviirusega nakatumise järel haigestunud. «Nende laste SARS-CoV-2 testitulemused on olnud küll negatiivsed, kuid on märkimisväärne, et kõik nimetatud lapsed on sündinud enneaegsena ja vajanud seetõttu ka intensiivravi,» sõnas dr Eelmäe.

Naistekliinikus töötav dr Kristiina Rull tõstab esile, et Covid-19 puhul on enneaegse sünnituse risk teadaolevalt suurem ning mitme lapse enne õiget aega sündimist kliinikumis saab seostada raske haigestumisega Covid-19sse. «Ainuüksi sellel sügisel on Covid-19 tõttu haiglaravi vajanud juba kümme rasedat ning neist kuuel juhul on rasedus lõppenud enneaegse lapse sünniga ema raske seisundi tõttu,» selgitas dr Rull. Paraku on kõik need emad olnud vaktsineerimata. Dr Rull selgitas, et ka vaktsineeritud rasedate hulgas on olnud koroonaviirusesga nakatumist, kuid seni ei ole neist veel keegi haiglaravi vajanud.

Lastekliiniku neonatoloogia osakonna juht dr Heili Varendi kinnitab, et vastsündinute haiglaravi vajadus on suurem just kolmanda koroonaviiruse laine ajal. «Kui teise laine ajal vajas ema Covid-19 diagnoosi tõttu haiglaravi vaid üks enneaegne vastsündinu, siis kolmanda laine ajal oleme hospitaliseerinud juba kuus enneaegselt sündinud beebit,» rääkis dr Varendi.

Samuti on haiglaravi vajanud esimesel elukuul neli imikut, kellel on diagnoositud koroonaviirus. «Näeme, et viiruse deltatüvi on rasedatele ohtlikum kui eelmised, mistõttu on soovitav rasedatel teha kaitsesüst, et vältida ema võimalikku haigestumist ning enneaegset sünnitust. Sünnitusej ärel on oluline, et vastsündinud ei haigestuks koduses keskkonnas,» rõhutas dr Varendi.

Lisaks sellele, et koroonaviirus suurendab enneaegse sünnituse riski, on probleemiks ka lähikontakti võimaldamine. Koroonapandeemia on mõjutanud üle maailma perede võimalusi olla lähikontaktis oma enneaegselt sündinud lapsega. «Üks põhjusi võib olla ema raske haigus sünnitusperioodil ja samuti haigestumisega kaasnevad karantiininõuded. Sageli on Covid-19 samas peres mõlemal vastsel lapsevanemal, mis omakorda vähendab võimalusi enneaegse lapse ja vanemate vahelise varase kontakti loomiseks,» rääkis laste intensiivravi osakonna juht dr Imbi Eelmäe.

Ta lisas, et perekeskse vastsündinute intensiivravi üks põhimõte on aga varase lähedussuhte võimaldamine, mida kliinikumi vastsündinute ravimeeskonnad on püüdnud keerulistes oludes korraldada turvaliselt koostöös infektsioonikontrolli teenistusega ning iga väikese patsiendi puhul individuaalselt pere ootusi ning vajadusi arvestades.