Teatemaratoni võidu jaht käis kavaldades

Värvikas ajakirjanik, Priit Pullerits läbi aegade Foto: Rauno Volmar, Eesti Päevaleht / Delfi

Ajaloo esimesel Tartu teatemaratonil haistsid mitmed võidujanused mehed oma magusat šanssi, mistõttu käis stardieelsetel nädalatel suur salatsemine, jälgede segamine ja konkurentide tüssamine.

Seda ei põlanud ära isegi nii tuntud mehed, nagu näitleja Veikko Täär, tippsõudja Allar Raja, Eesti parimaid spordiarste Mihkel Mardna ja sõudmise kahekordne olümpiahõbe Jüri Jaanson. Esiteks püüdsid nad end peita sportlikus mõttes süütuna paistva võistkonnanime, Kuma Raadio nime taha.

Kui see saladuskate sai kuulsate meeste nimedelt rebitud, väitis tiimi üks liige, et ega nad lähe võidu peale sõitma, kinnitades, et nad läbivad raja lubatud vabatehnika asemel üksjagu aeglasemas, klassikalises sõiduviisis.

Haanja Rattaklubi pakkus ootuste kunstliku madaldamise asemel hirmutamise taktikat. Nende esindaja väitis, et nad peavad värbamisläbirääkimisi endise Eesti suusakoondislase Priit Naruski ja mulluse Tartu maratoni parima eestlase Janek Vallimäega. Selgus, et pidasid siiski tulutult. Seejärel läksid nad Kuma neliku eeskujul klassikasõidujutuga vastaste uinutamise teed.

Konspiratsioon nimedega

Mis siin salata, ega minu tiimgi võlgu jäänud. Hoidsime viimase hetkeni salajas, kes sinna peale minu veel kuuluvad, et rivaalidel närve krussi keerata. Reetsin ainult nii palju, et olen selgelt nõrgim lüli. See pidi kvalifitseeruma heidutamistaktikaks.

Erinevalt näiteks Eesti Suusaliidust ei lekkinud meie tiimi ega selle telgitaguste kohta infobittigi. Netiajastul, kui paljud ACTAst kuuldagi ei taha ning kõik on lahtimuugitav, kasutasime omavahelises meilisuhtluses isegi pseudonüüme. Meeskonnakaaslased soostusid andma mulle jälgede topeltsegamiseks eriti kõva mehe Petter Northugi varjunime.

Seega vähemalt kümmekonnale meeskonnale oli teatemaraton ürituseks, kuhu tulla tegema seda, mida enamik mehi alateadlikult teha üritab (aga milleni enamik ei küüni): end teiste isaste seas kehtestama ja omavahelist hierarhiat paika panema.

Aga siis, kõigile ootamatult, ilmusid starti ka laskesuusatajad, kelle ankrumeheks oli kaks talve tagasi Oberhofi MK-etapil 7. koha saanud Martten Kaldvee, ning kõik ülejäänud võiduhimulised isased said aru, et ka seekord ei koida nende õnnispäev.

Olin oma võistkonnakaaslastelt palunud avaetapi õiguse. Esiteks oli see lühim, vaid 12 km, ja teiseks jääb siis ülejäänuil tervelt 51 km aega, et päästa veel, mis päästa annab. Ent korraldajail klubist Tartu Maraton oli üllatusi varuks.

Justkui ülesandmisega kavaldajaile ja passijaile karistuseks sai stardikoha vastavalt registreerimise ajale. Olime 105 võistkonna seas end kirja pannud üheksakümne esimesena ning sedasi pidime leppima eelviimase stardireaga. «Paras teile!» ütlevad ilmselt nii mõnedki.

Trumpäss ankrumeheks

Ilmaaegu parastate. Paar osavat manöövrit ning õnnestuski sõkaldest terade sekka eralduda. Esimesed kolm kilomeetrit püsisin juhtgrupis, aga siis panid nobedamad oma paremuse maksma ning teatealasse jõudsin kaheksandana, liidrist maas 3.14.

Sinna olid korraldajad valmistanud teise üllatuse. Selle teatevahetusega, mida tippvõistlustel telerist nähtud, polnud tollel midagi pistmist. Rada kulges ilma ühegi vahetusmeheta joonelt edasi. Mis toimub?!

Lõpuks sain aru, et vahetusmeest tuleb otsida kõrvalt sinise võrgu tagant. Kuni ma külmumisest tuikava nimetissõrmega jala küljest ajavõtukiipi lahti koukisin, võis kuluda veel ligi pool minutit. See aeg, nagu hiljem selgus, võis valusalt kätte maksta. Ja too kohmitsemine tõestab, et spordis pole pisiasju.

Laskesuusatajate tiim oli viimaseks vahetuseks käristanud minu tiimiga vahe ligi 17 minutile. Püsisime endiselt 8. kohal. Lõpuks läks meilt rajale trumpäss, Indrek Teppo, tunamullune Eesti meister täispikas triatlonis, ent rohkem kui viieminutiline kaotus viiendale-kuuendale tiimile ei andnud erilist tõusmislootust.

Ent Teppo tegi imet. Ta võttis 16,4 km pikkusel etapil sõudjalt Jaansonilt tagasi neli ja pool minutit. Endine Eesti laskesuusatipp Kaldvee oli temast kõigest 12 sekundit kiirem. Aga lõpuks jäi me tiimil ikkagi Jaansoni tiimi 5. kohast puudu 33 ja 6. koha nelikust 25 sekundit.

Mis seal ikka ... Tuleb kõrvad alla lasta ja tunnistada: minu süü, et selle neetud kiibi krõpsu äärt kätte ei saanud.

Eks lohutuseks tule üle lugeda need isased, kes tahapoole jäid, ja mitte lasta tuju rikkuda neil, kes ettepoole tulid.

1. Tartu teatemaratoni tulemused

1. SK Biathlon (Karel Kulbin, Martin Remmelg, Peeter Kirss, Martten Kaldvee) 2.42,45
2. Team TT (Mikk Kalamees, Aimer Peensalu, Uku Peterson, Tauri Tikerpe) 2.54,47
3. Haanja Rattaklubi (Raino Reiska, Pait Hirv, Alar Reiska, Tarmo Mõttus) 2.55,40
4. Aerutajad 2.57,38
5. Kuma Raadio 2.59,09
6. Salomon Teate Team 2.59,17
7. PSJJ (Priit Pullerits, Silver Eensaar, Jaanus Laidvee, Indrek Teppo) 2.59,42