Rohtunud staadionid sunnivad lapsi võimlemistundideks koolimajast kaugele
16. november 2021, 10:04
Kuigi viimastel aastatel on Tartu linnavalitsus korrastanud mitmeid koolihoove ning rajanud palliplatse, pole paljudel õpilastel endiselt häid sportimisvõimalusi.
Näiteks Annelinna staadionid on nõnda nigelad, et kaugushüppe harjutamiseks tuleb ette võtta matk Anne kanali äärde ning seal oksa või varbaga maha veetud joone tagant võrkpalliplatsile hüpata.
Kõigi ja eikellegi staadion
Et staadioni kaugushüppekast on rohtunud ning liivast pole seal enam jälgegi, on Hansa kooli kehalise kasvatuse õpetaja Marius Aave õpilasi kanaliäärsele liivale sportima viinud juba oma neli aastat.
Samas seisus on Descartes’i kool, mille õpilastega staadioni jagatakse. Nende kehalise kasvatuse õpetaja Martin Vändra rääkis, et käib tihti õpilastega väljaspool kooli territooriumi, näiteks Anne kanali ääres sportimas või Ihastes orienteerumas. Nüüd on sporditunnid saalis.
Hansa ja Descartes’i kooli ühine staadion on Aave sõnul hullus seisus ning peale palliviske seal suurt teha ei saagi. Lisaks oma aja ära elanud staadionile segavad tundi möödujad.
«Jalgpalli ja odaviset ei saagi teha, sest diagonaalis üle staadioni läheb rada, mida mööda on linnakodanikud eluaeg käinud ja nad ei ole nõus ringiga minema,» kirjeldas Aave. «Ei takista neid ei aiad ega miski ja nad kõnnivad mul tunni ajal sealt üle.»
Et kaugushüppeks kooli juures tingimusi pole, suundubki ta aeg-ajalt 4.–9 klassi õpilastega seda kanali äärde võrkpalliväljakule harjutama. Kuidas see täpsemalt välja näeb?
Eriti suured käärid ilmnevad siis, kui kooli tulevad uued õpilased maakondadest, kus on olnud paremad sportimistingimused, ütles Decartes’i kooli kehalise kasvatuse õpetaja Martin Vändra.
«Tegelikult ei saagi kõikidel väljakutel hüpata, vaid peab teatud nurga alt jooksma, et liivakasti hüpata. Pinnas on seal muidu tõusvas joones, aga et kaugele hüpata, peab olema tasane,» selgitas Aave. Nii käib hoovõtujooks üldiselt sõidutee ning hekkide ja põõsaste poolt, diagonaalis üle kanaliga paralleelselt kulgeva kruusaraja.
Mõlema kooli õpetajad nentisid, et piiratud võimalused häirivad õpilasi. Eriti suured käärid ilmnevad siis, kui kooli tulevad uued õpilased maakondadest, kus on olnud paremad sportimistingimused. «Siis on tekkinud küsimusi, miks me sellistes oludes peame tundi tegema,» kirjeldas Vändra.
Mõlemad õpetajad rõhutasid aga, et hakkajad lapsed viletsate võimaluste üle pidevalt ei kurda, vaid teevad õhinaga kaasa. Descartes’i kooli direktor Jaan Reinson lisas, et positiivset leidub ka: koolide juurde on rajatud tasakaalurajad, välitrenažöörid ning kaasava eelarvega rajati korvpalliplats. «Kokkuvõttes võib öelda, et olukord on rahuldav,» leidis direktor.
Ent Hansa ning Descartes’i kool pole ainsad, mis sellise probleemiga silmitsi seisavad. Nii elanike arvu kui ka pindala poolest Tartu suurimas linnaosas Annelinnas käivad kehalise kasvatuse tunde kanali ääres tegemas veel näiteks Kivilinna kooli ja Puškini kooli õpilased.
Lubati, aga lükkub edasi
Puškini kooli lastele on Anne kanali äär sügiseti pea iganädalane spordiväljak, Kivilinna kooli direktori Karin Luku sõnul lähevad nemad sinna harvem.
«Meile jääb see natuke kaugeks,» selgitas ta. Selle asemel käivad õpilased tihti Annelinna kunstmurustaadionil, kuhu nõudlus on aga suur ning nii tuleb noorematel leppida rohtunud ja pragunenud koolistaadioniga.
Puškini kooli kehalise kasvatuse õpetajad vastasid küsimusele sportimisvõimaluste kohta koos, et neilgi on tingimused puudulikud.
«Sellest aastast on välitingimused natuke paranenud, kuna saime kooli territooriumile seiklusraja, aga muud rajatised on amortiseerunud. Sel aastal lubati ehitada lähedal asuvale väljakule staadion, aga millegipärast ei ole ehitus käima läinud,» kirjutasid õpetajad.
Koolide õpetajad rääkisid kui ühest suust, et läbi aastate on linnavalitsusele oma muret kurdetud, aga suuri muudatusi pole tehtud. Ka Descartes’i ja Hansa kooli juures olev korvpalliplats sai loodud Vändra sõnul suuresti tänu lapsevanema algatusele.
Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson ütles, et linnavalitsus on probleemist teadlik ning Annelinna sporditingimuste parandamine on järjekorras. Samas selgitas ta, et koolide rekonstrueerimist tuleb võtta kui tervikut, mille käigus korrastatakse muu hulgas kõnniteed, parklad ja hoonetealused tehnovõrgud.
Nii ei ole tema sõnul näiteks Hansa ja Descartes’i staadioni korrastamine praegu mõttekas: seal on kavas kahe kooli asemele ehitada uus koolikompleks koos ujula ja staadioniga. «Sel aastal proovime alustada eskiisi tegemist ja uuel aastal detailplaneeringut. Selle käigus kõik muutub ja sinna investeerida pole mõistlik,» selgitas ta.
Võimalik aastate pärast
Küll on lõppenud Puškini kooli spordiväljaku projekteerimise ja ehitustööde hange ning spordiväljak peaks Jürgensoni sõnul valmima tuleva aasta juuniks. Ligi 400 000 euro eest valmivad jooksurajad, jalgpalliväljak, parkuuriväljak, takistusrada ja plats jõumasinatega.
Ka Kivilinna kool ootab oma järge. «Kõige suurem kinnistu on Kivilinna koolil, 3,2 hektarit, ja sinna on küll mõeldud, et võiks olla kergejõustikustaadion,» kommenteeris Jürgenson ja lisas, et see töö on kavandatud 2031. aastasse.
Uued spordiobjektid plaanib linn rajada sarnaselt Variku kooli kompleksiga, kus lisaks õpilastele saavad õhtupoole treenida spordiklubid ja harrastajad.
Ka Annelinnas valmiv jalgpallihall võiks Jürgensoni sõnul õpilastele võimalusi juurde anda. «Kui ei ole just head spordiilma, saab seda vabalt kasutada. Püüame teha nii, et need spordiobjektid on maksimaalselt kasutatud.»