Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis astronoom Tõnu Viik

Copy
Kas Marsil võiks olla elu? Esialgu on otsitud, aga midagi kindlat leitud pole, ütleb Tõnu Viik.
Kas Marsil võiks olla elu? Esialgu on otsitud, aga midagi kindlat leitud pole, ütleb Tõnu Viik. Foto: Margus Ansu

Teaduskommunikatsiooni konverentsil «Alternatiivsed meetodid teaduskommunikatsioonis» anti eile üle pikk rida Eesti teaduse populariseerimise auhindu, millest uhkeima pälvis Tõravere observatooriumi kauaaegne astronoom Tõnu Viik.

Astronoom Tõnu Viigile anti nimelt üle Tiiu Silla nimeline elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.

Ligi 60 aastat astronoomiavaldkonnas tegutsenuna on Viik teinud nii tipptasemel teadust kui ka tegutsenud aktiivselt selle nimel, et observatoorium oleks tuntud nii Eestis kui mujal ning et inimesed teaksid, kuidas astronoomiateadmised aitavad meil mõista maapealset elu.

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis Jaan Aru, kes suudab ühtviisi kaasahaaravalt tutvustada ajuteadust nii lasteialastele kui ka ministeeriumidele ja näidata, et teadmised ajust aitavad meil tõhusamalt tegutseda.

Teise preemiaga tunnustati teadusajakirjanikku Jaan-Juhan Oidermaad, arvutiteaduse professorit Tanel Tammetit ning materjaliteadlast Andres Krummet. Ergutuspreemia pälvisid keeleteaduse populariseerija Mari Uusküla ja populaarsete YouTube’i videote autor Maxim Bilovitskiy.

Teadus, kunst ja ulme

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade seas pälvisid peapreemia Voronja galerii VIII hooaja suvenäitus «KOLMAINSUS – Kunst. Teadus. Ulme» kuraatorid Tõnu Esko ja Kaija Põhako-Esko, kel õnnestus näidata teadust uudsest vaatenurgast ning tuua see inimesteni, kes muidu teadusega kokku ei puutu. Teise preemia said Riina Arvisto Tallinna tehnikaülikooli tehnoloogiakoolist koolituste sarja «Noore inseneri programm» eest ning GLOBE’i haridus- ja teadusprogramm, mis on Eestis kestnud juba 25 aastat.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil anti välja II preemia. Selle pälvisid Tartu ülikooli teaduskooli ja õpetaja Joana Jõgela koostatud põhikooli keemia õppevideod, mis tutvustavad loodusteadusi põnevate praktiliste näpunäidete abil.

Pärlid trükisõnas

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil pälvis II preemia Ülar Allas kirjutiste sarja «Viirused ja vaktsiinid» eest. Allast tunnustati nii aktuaalse teema avamise kui ka ladusa ja nauditava kirjastiili eest.

Ergutusauhinnaga premeeriti Elo Reinikut kes kirjutas matemaatika ilu avava raamatu «Fraktaalgeomeetria algajatele ehk veidrad fraktalid».

Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel hinnati peapreemia vääriliseks Kristel Leif, Eesti esimese päikeseauto Solaride eestvedaja.

II preemia sai Facebooki algatus «Küsi teadlastelt kõike koroona kohta» (idee autor Uku Haljasorg Tartu ülikoolist) ning tervise arengu instituudi puugiveeb ja puugikaart ning kaasava teaduse kampaania «Pane puuk posti» (eestvedaja Julia Geller).

Kõik teaduse populariseerijad üksteise kõrval õnnelikult koos.
Kõik teaduse populariseerijad üksteise kõrval õnnelikult koos. Foto: Karl Erik Piirimees

Žürii esimees Ene Ergma avaldas heameelt, et kuigi viimased kaks aastat on olnud keerulised, on teaduse populariseerijad tegutsenud sama aktiivselt kui enne. «Seda näitasid need rohkem kui poolsada suurepärast kandidaati, kes meile esitati. Komisjonil oli nende seast keeruline valida, aga loodan, et tegime parima valiku ja tublid teaduse populariseerijad said vääriliselt tunnustatud,» rääkis ta.

Teadusajakirjanike kiitus

Oma auhinnad andis üle ka Eesti teadusajakirjanike selts. Teadusajakirjanduse sõbra tiitli ja «Ökuli» kuju pälvis Tartu ülikooli loomaökoloogia kaasprofessor Tuul Sepp; tubli tegija aunimetuse ning «Ökuli muna» Eesti teadusagentuuri teaduskommunikatsiooniosakonna juhataja Annely Allik.

Eesti teaduse populariseerimise auhindadega tunnustatakse silmapaistvaid teaduse populariseerijaid ning innustatakse teadusest ühiskonnas rohkem rääkima ja kirjutama.

Konkursi auhinnafond on 26 000 eurot. Auhinda rahastab haridus- ja teadusministeerium ning seda annab välja Eesti teadusagentuur koos Eesti teaduste akadeemiaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles