Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Andres Jaeger: kes minevikku ei...

Andres Jaeger FOTO: Erakogu

Sõna võtma ajendas artikkel «Tolmuseks betoonlinnaks kujunemise kursil» (TPM, 5.11), kus noorepoolne inimene on mures Tartu tuleviku üle. Muretsemiseks oleks aga vaja mingilgi määral mäletada selle linna minevikku, see aga pole autori nooruse tõttu võimalik. Võimalik on see aga nende ridade kirjutajal, kelle esmamuljed linnast pärinevad aastast 1940, kui teda sõidutati läbi linna Maarjamõisa haiglasse pimesooleoperatsioonile.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Siiani on hästi meeles ja silmis autosõit marsruudil Tähtvere, Lai, Rüütli, Promenaadi ja Riia tänav. Meeldejäävaim oli lõik Rüütlist kuni Riiamäeni – tollased tihedalt asustatud äritänavad. Mäletamist mööda oli talvine õhtu, tänavad tundusid nii valged, kahel pool kirevad ja hästi valgustatud vaateaknad, palju voorimehi saanidega, sekka ka juba üsna palju autosid. See jäi ka minu viimaseks mälestuseks Tartu terviklikust, tihedalt hoonestatud linnasüdamest. Hilisemad on juba sõjapurustustest räsitud linnast.

Olen õnnelik, et 1943. aasta suvel õnnestus poisikesena koos vanematega ära näha veel kaunis Raadi park ja sealses lossis asunud Eesti Rahva Muuseum. Millegipärast on mulle eriti meelde jäänud kunstiväljapanek mitmes saalis. Eks sellest saigi alguse hilisem huvi kaunite kunstide ja muusika vastu.

Tagasi üles
Back