Lähedased toetavad

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Naine ütleb, et pärast peaajuoperatsiooni ei ole epileptilised hood teda päriselt maha jätnud, aga neid on palju vähem. Ta töötab Eesti Keskkonnauuringute Keskuses keemikuna ja tema eraelus seisab peagi ees suur sündmus – ta saab emaks.

«Paljud mehed ilmselt teeksid püksi ja jookseksid minema, kui nad näeksid oma elukaaslast pikali maas, üleni krampides,» sõnab ta. «Mul on aga väga toetav ja tubli elukaaslane, seepärast ei kaalunud me kaua, kas saada lapsevanemaiks või mitte.»

Mõistvad kolleegid

Naise töökaaslased on ta eripäraga kursis ja mõned neist on oma kolleegi hoogu ka pealt näinud. «Algul kartsin, et keegi ei võta mind töölegi, aga siin ei löödud kartma. Nad on kõik väga sõbralikud inimesed,» ütleb ta tänulikult.

Ta püüab rahustada neid, kes on just oma haiguse avastanud ja kardavad, et nüüd jääb elu pooleli. «Näete, mina saan tööl käia ja mul on laps sündimas,» ütleb ta. «Mulle väga meeldib sporti teha, isegi praegu käin rasedate trennis. Ma ei istu kodus ega vahi ühte punkti.»

Noor naine sai oma haigusest teada seitse aastat tagasi, mil oli kahekümnene ning õppis ja töötas. Ta märkas, et teda tabavad mingid imelikud üle keha jooksvad surinad ning läks kohe arsti juurde.

Naine kirjeldab, et tal on olnud hoogusid, mil ta jääb ainiti vaatama ja kramplikult istuma, aga on ka selliseid, mil ta lihtsalt vajub maha ja kogu keha tõmbub ühte ägedasse krampi. Ta ise ei tunne ega mäleta midagi.
«Olen linnaskäigul ootamatult avastanud, et ma ei tea, miks just sellel või sellel tänaval olen,» ütleb ta. «Ma olen endale ka kuumaveetassi põlve peale tõmmanud.»

Mitte kõrvalt lahkuda

Inimestel, kes kellegi teise epilepsiahoogu pealt näeb, soovitab naine mitte ehmuda ja mitte kõrvalt lahkuda. Ning kui see on möödas, siis tuleks hoost ärganule selgitada, kus ta oli ja mida tegi, ning teda rahustada.

Neuroloog Sulev Haldre lisab, et loomulikult ehmatab epileptilise hoo esimest korda pealtnägemine ära kelle tahes. Tähtis on aga keerata inimene küljeli, et sülg, ninaveri või okse ei valguks talle kurku. Vaadata, ega ta kukkudes viga pole saanud, ja kui on, siis kutsuda kiirabi.

Kui niisugune hoog leiab kellegi elus aset esimest korda, siis soovitab dr Haldre tulla pärast erakorralise meditsiini osakonda. Epilepsiahoo võib olla põhjustanud peaajuhaigus, millele kiiresti jälile saamine on väga tähtis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles