Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Galerii ⟩ Fotonäitus Gerd Neggost avab Eesti tantsuajalugu

Eesti draamateatri maalisaalis sel nädalal avatud fotonäitus tantsijast, koreograafist ja pedagoogist Gerd Neggost jõuab Tartusse alles järgmisel sügisel. Ometi väärib see tähelepanu just praegu, kuna on kingitus kõikidele tantsu- ja teatrikunsti austajaile terves Eestis ning märgib Gerd Neggo (1891–1974) 130. sünniaastapäeva 9. novembril.

Viieteistkümnel mustvalgel fotol, mis on digitaalselt puhastatud ja Kuressaare ametikoolis suureformaadilistele Kapa plaatidele trükitud, näeb Gerd Neggot soolotantsijana ajastule omaseid poose võtmas. Aga neil näeb ka Gerd Neggo stuudiolasi, kelle hulka kuuluvad tulevased tantsijad ja tantsuõpetajad Ida Urbel, Helmi Tohvelman, Geeni Raudsepp, Senta Ots, Salme Reek ja mitmed teised.

Gerd Neggo koreograafia «Marss» (1927). Kavalehe kohaselt esitasid seda Hilda Aren, Nata Blinova (Slastnikova), Justa (Aita) Kurfeldt ja Helmi Tohvelman. FOTO: Karl Akel/ Eesti Ajaoomuuseum

Näituse idee autor, arhiivides tuhnija ja tekstide kirjutaja on Eesti tantsu varaseid aegu uuriv Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktorant Anne-Liis Maripuu.

Näituse pealkiri «Tants üksnes on suverään» osutab tõigale, mida Gerd Neggo kaasaegsed on märkinud: Neggo looming oli üsna abstraktne ja sisuta. «Sisuta selles mõttes, et väljendab läbi füüsise ja liikumise neid tundeid, mis on sõnades väljendumatud,» selgitas Anne-Liis Maripuu. FOTO: Juan Camilo Rodriguez Pira

Rudolf von Labani õpilane

Gerd Neggo loos paelus teda see, kuidas 1891. aastal Kuressaares sündinud neiu leiab endas meelekindlust minna õppima Saksamaale. Ja kuidas info modernsest tantsust, millest 20. sajandi esimestel kümnenditel laiemalt veel midagi ei teatud, üldse temani jõudis. Gerd Neggo tantsuõpingud algasid muide Tartus Ella Ilbaku juures, kes oli plastilist liikumist õppinud Peterburis.

«Aga see äratundmine, et sa ei saa ilma tantsimata olla, pidi küll olema erakordne. Selline, et käid ka emale peale, et ta müüks klaveri maha, et sina võiksid jõuda Euroopa moderntantsu rajaja Rudolf von Labani stuudiosse Saksamaale,» kirjeldas Anne-Liis Maripuu. «Sel ajal, 1920. aaastail ei saanud see lihtne olla. Tants oli midagi niisugust, mis ei olnud sugugi veel lugupeetud ala… Aga Gerd Neggo läks, ja tuli uuendusmeelsena Eestisse tagasi, rajas naisena siin oma karjääri, tõi välja tantsulavastusi, olles ise nende autor ja tantsija, ning lõi ka koreograafina omanimelise stuudio.»

Gerd Neggo – Eesti varase moderntantsu silmapaistev esindaja, pilt aastast 1925. FOTO: J. & P. Parikas /Eesti Teatri- Ja Muusikamuuseum

Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühenduse juhatuse liige Marie Pullerits märkis, et fotonäitus Gerd Neggo loomingust on suur panus Eesti tantsuloosse üldse, kuna tantsuajaloo järjepideva uurimise traditsioon Eestis veel puudub.

Kummardus ka fotokunstile

Näitus «Gerd Neggo. Tants üksnes on suverään» rändab järgmisel suvel Kuressaare kultuurikeskusse ning jõuab Vanemuise väiksesse majja 2022. aasta septembris. Kaugem plaan on näitus viia ka Rootsi ja Saksamaale.

Gerd Neggo oli abielus Paul Olakiga, Estonia teatri dramaturgi ja direktoriga. 1944. aastal põgenesid nad Rootsi, kuhu jäid elu lõpuni. Paul Olak suri 1949. ja Gerd Neggo 1974. aastal.

Näitus on kummardus tantsufotograafiale, piltide autorid on vennad Parikased, Karl Akel ja Aleksander Teppor. Pildid pärinevad ajaloomuuseumi, Eesti kultuuriloolise arhiivi ja rahvusarhiivi kogudest.

Gerd Neggo preemia

Tänavu antakse Gerd Neggo tunnustuspreemiat välja üheteistkümnendat korda. Selle peamine eesmärk on tunnustada oma tööle pühendunud Eestis töötavat tantsuõpetajat.

Laureaadi väljakuulutamine ja preemia üleandmine toimub tantsuhuvihariduse galal 14. novembri õhtul Eesti Rahva Muuseumis, kus astuvad üles Eesti tantsuhuvihariduse liidu liikmeskoolide õpilased

Kahekümne nelja erineva tantsukooli ja -stuudio noorte, nende juhendajate ning professionaalsete kunstnike ühistööna valmib kordumatu tantsulavastus «Vahepeatus», mis kulmineerub videonäituse «Tantsuhariduse ajajoon» esmaesitluse ning Gerd Neggo nimelise tantsuõpetaja preemia üleandmisega.

Tänavune Gerd Neggo preemia laureaat on aga veel saladus.

Preemia varasemad saajad on olnud eestpoolt tahapoole: Meeli Pärna, Elena Poznjak-Kõlar, Anu Sööt, Eve Noormets, Irina Pähn, Inna Sulg, Anu Ruusmaa, Anne Tamm-Kivimets, Renee Nõmmik ja Raido Mägi.

Gerd Neggo preemiat annab välja Eesti tantsukunsti ja tantsuhariduse liit ning rahastab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital.

Tagasi üles
Back