:format(webp)/nginx/o/2021/11/08/14189759t1h294f.jpg)
Mulle meeldivad kesklinnas ilusad majad ja huvitavad asutused. Seega sobib südalinna kultuurikeskus just Tartu südalinna, kus ta kõige paremini oma funktsiooni õigustab – olla kultuuri kants. Kartuli ja umbrohu kasvatamine võiks siirduda Emajõe äärde, kus on sellisele loodusrikkusele ruumi laialt.
Ilmselgelt võimendasid kõvahäälsed Süku kritiseerijad oma vastuseisu just enne kohalikke valimisi, et hääli saada. Nüüd on valimised möödas ja aeg Süku ehitamiseks küps. See, et kõik tartlased on kultuurikeskuse planeeritud asukoha vastu kesklinna pargis, ei pea paika.
Igaühel tasuks meenutada, et Tartu linn on sõjapurustuste järel ikka üles ehitatud. Süku-vastased võiksid ennast veidi harida Tartu ajaloo osas ja vaadata tagasi varasemale linnaruumile, mis oli eesmärgipäraselt hoonestatud, ka praegune nn kesklinna park.
Kui teise maailmasõja ajal sai Tartu kesklinn ja suur osa Emajõe-äärsest hoonestusest maatasa pommitatud, sai südalinnast tühermaa, mida nüüd mõned puukummardajad innustunult pargiks püüavad tembeldada ja säilitada. Neile võiks soovitada puude kallistamiseks ja looduse imetlemiseks Toomemäge ja Emajõge. Kesklinn võiks jääda ikka kultuuri kantsiks, mis köidab nii omi kui ka turiste.
Mulle meeldib uuenev ja nüüdisaegne Tartu linn: autovabaduse puiestee, isejuhtiv muuseumibuss, Delta õppehoone, Riia tänava Vaksali viadukt, ERM ühes uuendatud Roosi tänavaga jpm. Võib-olla on need kellegi meelest pisiasjad, kuid annavad Tartule kindlasti värvi juurde – Süku kuulub sellesse loetellu ja lisab linnasüdamele kultuurijõudu.