/nginx/o/2021/11/08/14189713t1hcb00.jpg)
Eesti sõjaline esindaja NATO juures, kindralmajor Meelis Kiili käis eile pärastlõunal Tartu ülikooli kliinikumis koroonaviiruse vastu tõhustusdoosi saamas. «Me tahtsime oma seekordsel Eesti-käigul selle kindlasti ära teha, kuna Belgia ei ole tõhustusdoose veel pakkuma hakanud,» ütles ta, kasutades lauses meie-vormi, sest oli tulnud süsti saama koos abikaasa Silva Kiiliga.
Kindralmajor Meelis Kiili resideerub juba oma perega Monsis, kus asub NATO strateegiline sõjaline staap ning kus liitlasriigid teevad koostööd nii strateegia, operatsiooniplaanide kui ka ühiste seisukohtade kujundamisel. Iga aasta novembris püüab ta kindlasti teha ühe Eesti tiiru, kuna 11. novembril tähistab aastapäeva kaitseliit, mille juht on ta olnud seitse aastat.
Kõrgele sõjaväelasele tegi süsti kliinikumi vaktsineerijate tiimi juht, lastekliiniku õde Annika Reiljan. Ta uuris kõigepealt, millised on olnud eelmise süsti järelmõjud, ja rääkis, et kolmas doos võib tekitada umbes samasuguseid. Siis palus allkirja, mis kinnitaks, et kindralmajor on kolmanda süstiga tõepoolest nõus.
Minu õigus
«See tundub siin käsivarres väga hea,» lausus kindralmajor Meelis Kiili pärast sutsakat jälgimisalal istet võttes. «See on minu õigus olla vaktsineeritud. Ja see on minu õigus anda oma panus Eesti riigi julgeolekusse. Sest mida rohkem oleme vaktsineeritud, seda paremini me elame, seda kindlamalt saame me sellest tõvest jagu. Vaktsineerimine ei puuduta ainult inimest ennast, vaid kõiki, kellega ta kokku puutub, järelikult kogu ühiskonda.»
Meelis Kiilil on viimasel ajal olnud asja teistessegi NATO riikidesse, ta on neis kohanud normaalset elu, ja tõi näiteks Hollandi, Taani ja Norra, kus täiskasvanud elanikkonna vaktsineerituse protsent hakkab ulatuma 90ni, Norras isegi üle selle.
«See viirus ei ole liberaalne, kaugel sellest,» rääkis Meelis Kiili. «Raskeid olukordi ei saa liberaalsete meetoditega juhtida. Me oleme sõjas ja selle võitmiseks peab iga kodanik andma panuse.»
/nginx/o/2021/11/08/14189950t1h11ca.jpg)
Õnn ja pahurus
Tartu ülikooli kliinikumi vaktsineerimismeeskond on 7. novembri seisuga teinud üldse kokku 149 698 vaktsiinisüsti, neist 4742 on olnud juba tõhustusdoosid.
Õde Annika Reiljan sõnas, et vaktsineerimas käijaid viimastel päevadel õnneks jagub. Peamiselt puutuvad nemad kokku kaht tüüpi inimestega. Need, kes tõhustusdoosi saavad, on selle üle ülirõõmsad. Need, kes alles esimest süsti teevad, on sageli pahurad, väites, et neid on survestatud ja kogu see koroona on väljamõeldis. Kui õde siis ütleb, et tema süsti vägisi küll ei tee, viskab poriseja nõusolekulehele allkirja ära, ja nähvab: «No tehke ära siis see süst!»
Eilse seisuga on Tartumaal vähemalt ühe doosiga vaktsineerituid 65,1 protsenti ja Eestis tervikuna 60,1 protsenti elanikkonnast.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)