Lemmit Kaplinski: süvendatud vene keele õpe jääb

Lemmit Kaplinski. Foto: Sille Annuk

Tartu uus võimuleping näeb ette linna koolide ja lasteaedade järkjärgulise üleviimise eestikeelsele õppele järgmise nelja aasta jooksul. See on ambitsioonikas eesmärk, mille elluviimisel tuleb leida esmalt ühine arusaam lapsevanemate ja hoolekogudega, teha sisulist koostööd kõrgkoolidega sobiva metoodika väljatöötamiseks ning pöörata erilist tähelepanu ühelt haridusastmelt teisele üleminevatele lastele. Täiesti eraldi tõstab leping esile hariduslike erivajadusega õpilased ning igasuguste muudatuste peamine eeldus on: iga Tartu laps peab saama toetatud ja keegi ei tohi jääda maha.

Muudatus puudutab enim Aleksander Puškini kooli ja Annelinna gümnaasiumi. Lähtepositsioon ja finišijoon ei ole aga kaugeltki nii jäigad, kui esmapilgul tunduda võib. Juba nüüd õpetatakse mõlemas koolis olulisel määral aineid eesti keeles, on keelekümblusklassid ja küsimuseks on seega eestikeelse õppe osakaalu suurendamine niisugusel määral, mida nõuab põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.

Me ei saa veel öelda, kas eesmärk on seaduse miinimummäär või saab just Tartus tõusta selle maa keel kõrgemale, nagu lootis Kristjan Jaak Peterson juba kahe sajandi eest. Arvestama peab iga kooli, klassi ja iga lapse eripärasid ning töötama välja realistliku tegevus- ja ajakava, kaasates metoodika valimisse ja spetsialistide koolitamisse ka kõrgkoole. Kordan, selles protsessis on võtmepartnerid ennekõike lapsevanemad ja õpetajad, kes tegelikult tahavad ju üht – parimat haridust oma poegadele-tütardele-õpilastele.