/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2021/11/07/14188056t1h2c24.jpg)
Sama palju kui koroonat ja suuri nakatumisnäitajaid tuleb inimestel peljata seda, et nad haigestuvad mõnda teise tõsisesse haigusesse, mis küll päevapealt ei tapa, aga mis ometi vajab arstide ja õdede tähelepanu, uuringuid ja sekkumist.
Kliinikumi tuleb koroonavoodeid veelgi juurde, plaanilisest haiglaravist jääb ilma tuhandeid inimesi (2)
Viimastel nädalatel on Tartu ülikooli kliinikumi ravile toodud iga päev üle kümne koroonapatsiendi ning kuigi nende ravimiseks on laiendatud intensiivravi- ja nakkushaiguste osakonda, loodud kohti kopsukliinikusse ja südamekliinikusse ning erivoodikohad on ootel psühhiaatriakliinikus, sünnitusosakonnas ja lastekliinikus, sellest ei piisa.
Täna seatakse kliinikumis koroonahaigete vastuvõtuks sisse ka 26 voodikohaga ortopeediaosakond ning valmisolekut palutakse närvikliinikult ja kirurgiakliinikult. Iga juurdeloodav koroonaosakond vähendab aga teiste haigustega patsientidele ravi kättesaadavust.
Arstid hakkavad valima
Kliinikumi ravijuhil Andres Kotsaril tuli eelmisel nädalal viibida koosolekutel, kus arstide kõrval istusid juristid ja kliinilise eetika komitee liikmed ning kus peeti karme arutelusid erakorraliste haigete triaaži teemal olukorras, mis praegusi nakatumisnäitajaid vaadates varem või hiljem saabub.
See on olukord, kus kõiki erakorralisi haigeid, olgu tegu koroonaga või mitte, hakatakse käsitlema samaväärselt ja kindlate skaalade alusel, mis tähendab, et arstid hakkavad valima. Osa pääseb ravile ja osa ei pääse. Nad kas jäävad koju või liiguvad edasi osakonda, kus neid küll toetatakse ja hooldatakse, ent ülejäänu üle otsustab jumal.
«Me oleme püüdnud säilitada võrdset kohtlemist Covidi-haigete ja mitte-Covidi-haigete vahel, aga selge on, et tasakaal on kaldu Covidi-haigete kasuks,» nentis doktor Kotsar. «Kuna nemad on haiglasse jõudes niivõrd raskes seisus, ei saa me neid vastu võtmata jätta ja loome muudkui Covidi-osakondi juurde. Ümberkorraldused puudutavad juba varsti kõiki erialasid ning sisuliselt tähendab see olulist tervisekadu paljudele teistele inimestele.»
Seni kuni võimalik
Kliinikumi juhatuse liige professor Joel Starkopf lisas, et 2021. aasta üheksa kuuga on statsionaaris ravitud ligi kaheksa protsenti vähem patsiente kui 2019. aastal. See tähendab umbes kaks tuhat patsienti.
Professor Starkopf prognoosis, et selle aasta viimaste kuudega jääb plaanilisest haiglaravist ilma veel 1200 inimest. Kui palju hakkab olema neid, kel lükkuvad edasi diagnostilised uuringud või raviprotseduurid, on raske ennustada.
Kliinikumis on lähtutud põhimõttest, et seni kuni võimalik, jätkatakse ambulatoorseid vastuvõtte, päevakirurgiat ning erakorralist ja edasilükkamatut ravi kõikides kliinikutes, sealhulgas dialüüsravi, vähiravi ja sünnitusabi. Aga kui kaua see veel võimalik on, sõltub nakkuse levikust. Praegu on koroonahaigetele kliinikumis loodud 118 voodikohta, lisaks 31 kohta intensiivravis.
/nginx/o/2021/11/07/14188057t1h1fd6.jpg)