Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
tartu

Tammeka hoiab jalga meistriliiga ukse vahel, kuid vilets hooaeg sunnib peeglisse vaatama

Tammeka meeskonnal on praegu üks eesmärk – liigasse püsima jääda. Suure tõenäosusega see eesmärk täitub, kuid meeskonnal tuleb tänavustest õppetundidest teha selged järeldused.   FOTO: Kristjan Teedema

Pole uudis, et Tartu JK Tammeka kõigub meistriliigas juba pikemat aega. Kaks aastat järjest viienda kohaga lõpetanud meeskond tegi tänavu tagasikäigu tabeli lõppu, kuid suutis nüüd viimaste mängudega end uue peatreeneri juhtimisel kokku võtta.

Oktoobrikuu eelviimasel päeval kodumurul Kuressaare üle saavutatud 1:0 võit tähendas, et automaatsest väljalangemisest liigast on pääsetud. Kui napp see pääsemine oli?

Koppeli vundament

Septembri alguses lõppes koostöö viis aastat Tammeka esindusmeeskonda juhendanud Kaido Koppeliga. Tema kohale asus lätlane Dmitrijs Kalaš­ņikovs, kes on varemgi Eesti meistriliiga tiimide eesotsas olnud. Kuigi Kalašņikovs tõi uut energiat, ei piisa temast üksi, pingutama peab kogu klubi.

Tartu Tammeka esindusmeeskonnal on praegu iga mäng määrava tähtsusega. FOTO: Kristjan Teedema/POSTIMEES GRUPP
Kristjan Tiirik. FOTO: Margus Ansu

Tammeka tegevjuht Kristjan Tiirik kinnitas, et uuele peatreenerile seati üks eesmärk: jääda liigas püsima. Kuigi klubi usaldus püsis Tiiriku sõnul Koppeli vastu lõpuni, oli vaja muutust. «Asi oli juba päris pikalt vindunud ja selge see, et kui nii edasi läheme, ei pruugi meeskond põhjast välja tulla,» rääkis ta.

Koppel on olnud Tammeka meistriliiga läbimurde kujundaja. Kui varem ei olnud klubi suutnud kümne aasta jooksul tabelis eriti kõrgele tõusta ja püsivalt oldi seitsmendad, üheksandad või kümnendad, siis 2016. aastast Koppeli käe all asi muutus. Iga hooajaga liiguti üles ning eelmisel kahel jäädi viiendaks.

Koppel meenutas, et edu võti oli suuresti see, et kogu klubi suutis järjepidevalt treeningprotsessi professionaalsemaks muuta. Tema sõnul parandasid taset nii mängijad kui ka juhtkond. «Lisaks suutsime järjest rohkem Eesti tippklubide vastu punkte koguda. See ei olnud varem tavapärane ja selle nimel sai kõvasti tööd tehtud,» lisas ta. ​Kui kõik toimis, siis mis sel hooajal muutus?

Jalgpalliajakirjanik Ott Järvela sõnul iga treener millalgi väsib. «Kaido Koppel suutis pikalt Tammekat edukalt juhtida, aga ühel hetkel said ilmselt ideed otsa, sest tänavu polnud väljakul enam näha piisavalt meeskonna sisemist põlemist ja usku,» arutles ta. «Seda põlemist peab tekitama treener. Koppel polnud halb treener, aga sellist olukorda ei osatud ära hoida.»

Vähe riske ja lühike pink

On Premium liiga siis tänavu tugevam või Tammeka nõrgem? Nii Tiirik kui ka Järvela kinnitasid, et liiga tase on tõusnud. Kui Tammeka selleks hooajaks ettevalmistusi tegi, ei jäänud konkurendidki maha.

Järvela sõnul läks mängijaid üle ning Tammeka ei riskinud õigel hetkel. Pink ei olnud piisavalt pikk ja kui põhimängijad vigastustega kimpu jäid, oli meeskond ummikus.

Kaido Koppel juhendas Tammekat viis aastat. FOTO: Margus Ansu

Koppel ei salanud, et tänavune meeskonna komplekteeritus saanuks tõesti parem olla. «Koosseis ei olnud sellel aastal parima tasakaaluga. Mõned mängijad vahetusid ja noortesüsteemist ei tulnud tavapärast kvaliteeti,» selgitas ta. Koppel märkis, et 2003. aastal sündinud mängijaid, kes meeskonnas kanda peaksid kinnitama, klubil ei ole.

Ott Järvela. FOTO: Sander Ilvest

Järvela arvates lasub vastutus juhtkonnal. «Ma usun, et nad ei saanud kohe aru, et edasi ronimiseks on ikkagi vaja sisemisi protseduure muuta ning juhtkonnana tuleb sekkuda jõulisemalt,» rääkis ta. «Liine tuleb tugevdada ning rohkem meeskonnas konkurentsi tekitada.»

​Koppel suhtles juhatusega pidevalt ja tõstis esile seda, et treeningutingimused paranesid viie aastaga märgatavalt. «Loomulikult tahtsin ma veel paremaid mängijaid ja tingimusi, sest Tammeka ja Tartu võimekus on tabeli esimese poole võistkondade omast selgelt maas. Eks tippsporti on frustratsioon sisse kodeeritud,» lisas ta.

Tõsi, Tammeka täiendas koosseisu uute mängijatega, liitusid näiteks Kevin Mätas, Sander Kapper, väravavaht Mait Toom ja rahvuskoondislane Taijo Teniste. Viimane aga tervet hooaega kaasa mängida ei saanud ja puudu oli ka hooaeg varem stabiilselt mänginud Mikhail Slashchev. Kas noortele loodeti liiga palju?

Võõras pilk väljastpoolt

27. augustiks oli Tammeka arvele kogunenud 13 punkti ja 21 mängust võetud vastu 14 kaotust. Koppeliga koostöö lõppes ja algasid uue peatreeneri otsingud. Otsusega oli kiire ja välja valiti parim võimalik. «Kuna Dmitri (Dmitrijs Kalašņikovs – toim) on varem Eestis mänginud ja olnud keerulistes olukordades meeskondade juures, oli mõistlik tema palgata,» märkis Tiirik.

Järvela nõustus, et Kalaš­ņikovs on ennast Eesti jalgpallis juba tõestanud. «Tammekaga liitumisel oli näha selgelt paralleele eelmisel aastal Tallinna Kalevi surnust üles äratamisega. Nad küll langesid toona lõpuks välja, aga teenisid hooaja lõpus võimsa punktisaagi,» meenutas ta. Ühtlasi sai määravaks tema sõltumatus ja võõras pilk väljastpoolt.

Eks jalgpallis ja üldse spordis on nii, et uus treener toob mängijatele värskust ja kõik nii-öelda alustavad puhtalt lehelt, selgitas Tammeka esiründaja Tristan Koskor.

Tammeka esiründaja Tristan Koskori hinnangul on treeneri vahetus toonud tõepoolest meeskonnale uue hingamise. Uus treener andis meeskonnale selge sõnumi: iga mängu tuleb nüüd võtta kui viimast. «Kui Kaido Koppeliga oli meil pigem maast mängimine prioriteet, siis Dmitriga on olnud rohkem võitlust ja nahaalsemat jalgpalli,» lisas ta.

Tulemustest hoolimata ei pea esiründaja tänavust olukorda katastroofiliseks ja kinnitas, et kõik teevad praegu ränka tööd. «Lihtsalt tuleb see hooaeg ilusti ära lõpetada ja liigas püsima jääda. Kõik klubid on tänavu kõvasti juurde pannud,» lisas ta.

Tristan Koskor (paremal) on löönud Tammekale viimasel ajal olulisi väravaid ja usub, et meeskond suudab hooaja ilusti ära lõpetada. FOTO: Margus Ansu/pm/scanpix Baltics

Mida põhja langemisest õppida? Tiirik näeb meeskonnas vajadust pikema pingi järele. «Vahe tuleb ainuüksi sellest, kui mõned põhimängijad on vigastatud ja nende asemel tulevad noormängijad, kes pole meistriliigaga harjunud,» nentis ta.

Jõudu on vaja juurde

Järvela sõnul on meeskonnale vaja natuke jõudu juurde igas elemendis. Ta nõustus, et duubelmeeskonna mängijatel tuleb õppida kohanema meistriliiga tasemega.

«Tammekas on häid mängijaid. Näiteks Koskorist võib saada pikkadeks aastateks koduklubi kandev jõud,» selgitas Järvela. «Noormängijad, näiteks Patrick Genro Veelma mullu ja Ats Toomsalu tänavu, on näidanud häid märke, aga määrab see, kas nad suudavad astuda sammu edasi.»

Kuigi praegune olukord klubi mõjutab, suhtub Tiirik pikemas perspektiivis Tammeka arengusse optimistlikult.

«Sellised asjad käivad spordi juurde, pigem on see lihtsalt harjumatu. Aga meie noorte ja täiskasvanute arv on märkimisväärne, põhi on piisavalt kindel ning kuni tipuni on ikkagi struktuurid paigas,» tõdes ta.

Olgugi et ka duubelmeeskond Tammeka U21 on esiliigas väljalangemise ohus, ei näe Tiirik põhjust muretseda.

«Seal pole koht kui selline kunagi eesmärk olnud, vaid pigem kogemuste saamine võimalikult heal tasemel,» rääkis ta. «Esindusvõistkondades mängitakse võidu peale, allpool on prioriteediks mängijate areng.»

Tammekal on hooaja lõpuni jäänud kohtumised tabelinaabrite Viljandi Tuleviku ja Pärnu Vaprusega ning üheksandaks jäämise korral üleminekumängud esiliiga teise koha meeskonnaga. Suure tõenäosusega jääb Tartu meeskond liigasse püsima, aga peab tänavustest õppetundides tegema selged järeldused.

KOMMENTAAR

Dmitrijs Kalašnikovs FOTO: Soccernet

Dmitrijs Kalašņikovs, Tartu JK Tammeka peatreener

Praegu on iga päev finaal, kus üks võit ei pruugi järgmiseks mänguks midagi tähendada. Meil on olnud viimastel nädalatel seis, kus kaotada ei saa midagi ja naeratada pole aega. Ühe mängu ajal võib kõike juhtuda.

Tammeka mängijad on mentaalselt tugevad ja see võistkond väärib paremat kohta, kui praegune tabeliseis näitab. Alati on lihtsam rääkida, kui ollakse võidupositsioonis, aga kaotusseisus on tegusid vaja teha.

KOMMENTAAR

Markus Jürgenson. FOTO: Soccernet

Markus Jürgenson (FC Levadia), Tammekast sirgunud profijalgpallur

Minuaegset noortesüsteemi ei anna Tammeka praegusega kuidagi võrrelda. Lahkusin esindusmeeskonnast 2005. aastal ja 16 aastaga on seal toimunud märkimisväärne muutus.

Tunnen sealseid inimesi ja võin kindlalt öelda, et noorte areng on praegu väga heades kätes.

Kui palju jalgpalliklubi juhatus esindustiimi arengusse sekkuma peaks? Olen aja jooksul erinevates klubides näinud seinast seina lähenemisi. Juhatus ei saa füüsiliselt esindusmeeskonnaga tegeleda, aga nad saavad avaldada toetust, et mängijad tunneksid end väärtustatuna. Soomes näiteks puudus juhatusel esindustiimiga kokkupuude, aga kui hooaja seis oli hapu, tuli ikka boss küsima, mis toimub, ja meenutas, kes meile palka maksab.

Üldiselt mängijana mulle täielik pimedus ei meeldi, pigem on hea juhatusega suhet hoida. Aga nad ei pea iga päev riietusruumis käima.

 

 

Hall kaotab lumes ja jää peal treenimise

Sel aastal valmib Tartus Annelinnas jalgpallihall, mis tuleb jalgpallurite taseme parandamisel kasuks, kuid imet ilmselt korda ei saada. Kunstmurukattega väljakul saab aasta ringi jalgpalli harrastada ning see loob Tammekale uusi võimalusi.

Tammeka tegevjuhi Kristjan Tiiriku sõnul on hall vajalik kasvõi seetõttu, et seni on külmal ajal jää ja lume kiuste näiteks Sepa staadionil trenne tehtud.

«Teine näide, aga kujutage korraks ette, kui mingi aja hooajast peaks osa noori mängima korvpalli nii, et kogu aeg on põrand märg ja libised ega saa teha neid liigutusi, mida mäng eeldab,» selgitas Tiirik. Sealt tema sõnul vahed sisse tulevadki.

«Ei sõltu sellest, kas talv on pehme, lumevaba või jäävaba, saab heades tingimustes treenida ja see on oluline. Sisehalli mõju tuleb kindlasti ka Tallinnaga võrdluses, meie noored ei jää maha.»

Jalgpalliajakirjanik Ott Järvela sõnul on jalgpallihall väärt täiendus, ent tingimuste taha pugeda pole mõtet. «Meil on Eestis veel mitmeid klubisid, nagu Narva Trans ja Viljandi Tulevik, kellel ei ole ka halli, aga nad mängivad paremini,» lausus ta. LENEL KARU, HENN UUETOA

Tagasi üles
Back