Uue võimuliidu lubadus üleminekust eestikeelsele haridusele tekitab kahes Tartu koolis nõutust

Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser tahaks täpsemalt teada, kuidas määratletakse eestikeelset haridust, missugune roll on edapidi vene emakeele õpetamisel ja missugune on tegevuskava. Foto: Sille Annuk

Isamaa eestvõttel Tartu võimuleppesse kirjutatud eesmärk viia linna kõik haridusasutused nelja aasta jooksul üle eestikeelsele õppele tekitab esiti nõutust, sest selgitusi on veel jagatud vähe.

«Tahaksin täpsemalt teada, kuidas määratletakse eestikeelset haridust, missugune roll on edaspidi vene emakeele õpetamisel ja missugune on tegevuskava. See küsimus on kokkuleppijaile, nad peaksid selle määratlema,» ütles Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser eile. «Me oleme selles suunas juba kaugele liikunud, meil on ikkagi 30 aastat keelekümblust. Eestikeelne õpetamine on selgeks õpitud. Umbes pooled klassid on täieliku keelekümbluse klassid ja need alustavad õppetööd eesti keeles. Vene keel emakeelena tuleb juurde teise klassi teisel poolaastal,» rääkis ta. «Kui rääkida täielikust keelekümblusest, siis me oleme juba kohal.»

Lisaks on osalise keelekümbluse klassid, kus umbes pool õppetööst on eesti keeles. Noorematest klassidest on kaks kolmandikku täielikud keelekümblusklassid, vanemates on neljast paralleelklassist kahes täielik keelekümblus ja kahes osaline.