Tiit Veeberi annetus kirikule aina suureneb

Läinud reede pärastlõunal ladusid Giga töömehed Peetri kiriku laele kivivilla, mida oli viimaste nädalatega kulunud juba üle 250 paki ehk üle 1300 ruutmeetri. Foto: Margus Ansu

Esialgu vaid katusepleki vahetusega piirnema pidanud Peetri kiriku remont paisub Tiit Veeberi annetuse toel järjest suuremaks ning peale katuse saab korda ka altar ja kiriku saal ning soojustatakse lagi.  

«Rääkisime tõesti siiani, et teeme ainult katuse. Aga uue aasta hommikul küsis õpetaja minu käest, et kuule, kas sa pead ikka punnima, tervis ka kehva. Ütlesin, et punnime ikka edasi. Aga kuhuni siis? Kas nii nagu jutt oli või teeme kiriku korda? Ja mina ütlesin, et teeme korda,» meenutas Veeber aasta alguse jutuajamist Peetri kiriku õpetaja Ants Toomingaga.

Esialgu pidi Veeber andma katuse jaoks vanas rahas 6 miljonit krooni, kuid tsinkpleki asendamine vaskplekiga kasvatas summat kahe miljoni võrra. Nüüd pakkus Veeber, et asi lõppeb 12 miljoni krooniga (767 000 eurot – toim). «No ütle, kuidas sa tuled sealt selle paari miljoni pärast ära? Hiljem astud kirikusse sisse ja ehmatad ära, kui seinad on kõik nii tumedad nagu põrgu eeskoda,» lausus annetaja.

Lagi saab soojaks

Praeguseks ongi töödega juba nii palju edasi mindud, et lisaks tornikiivri plekivahetusele on peaaegu kogu kirikusaali lagi saanud soojustuse. «Seal on nüüd kakskümmend sentimeetrit kivivilla ja  kogu lael on kasukas seljas,» lausus Veeber. Vill kaetakse pealt OSB-plaatidega, et katusepleki vahetuse ajal saaksid töömehed seal julgelt liikuda.

Töömeeste sõnul olid vahelaed kohati nii mädanenud, et läbi laudade võis kirikusaali pinke näha. «Nüüd saab see üks igavesti kestev asi,» oli Veeber tööga rahul ning pakkus, et soojustustööd saavad järgmiseks nädalaks läbi. Juba sel nädalal peaks kuldamiselt tagasi jõudma aga väikeste tornide ristid.  

Suure katuse kallale minnakse Veeberi sõnul siis, kui vanajumal ilma pehmemaks laseb. «Kõik sõltub ilmast. Ma arvan, et see võiks juhtuda aprillis,» lausus Veeber ning selgitas, et enne uue vaskpleki panekut tuleb teha uus roovitis ning paigata kohati ka sarikaid. «Siis lähevad plekitööd robinaga käima ja see liigub hästi.»

Õpetaja Peeter Tooming ütles, et nüüdseks on alustatud ka kirikusaali renoveerimise ettevalmistustöid. «Saal näeb praegu väga hale välja, sest seda pole peaaegu 120 aastat remonditud. Põrand on küll paar korda üle värvitud, aga põhimõtteliselt on see originaalvälimus,» lausus Tooming.

Tõõ kolmes etapis

Optimistliku plaani järgi võiks muinsuskaitsega kooskõlastatud ehitusprojekt valmida paari kuuga ning mais võiks alustada töid. Kuna kirikut ei saa remondi ajaks kinni panna, tuleks Toominga sõnul teha töid kolmes etapis.

«Kõigepealt altar, siis üks ja siis teine tiib. Ja kui altarit teeme, peaks ajutise altari ettepoole tooma,» pakkus Tooming ning tunnistas, et ei julgenud torni remonti alustades loota, et see võiks palju suuremalt lõppeda.

«On uskumatu, mida üks inimene võib teha. Kui näiteks juba praegu enam mitte midagi juurde ei teeks, siis mina arvan, et oleks peaaegu sajandi tegu tehtud,» lausus Tooming ja nimetas Veeberit suure südamega meheks. «Oleme ka linnale kaks korda abitaotluse esitanud, aga sealt ei ole tulnud sentigi. Ometi on tegemist ikkagi ka Tartu linnapildiga.»