Tuli ilmsiks esimesena Eesti vabaduse eest langenud mehe haud

Eili Arula
, ajakirjanik
Copy
Mati Strauss (vasakult), Rünno Savir, Robin Martti Lääts ja Ain Krillo kohtusid hiljuti Põltsamaa kalmistul Vabadussõjas esimesena langenud Hans Kulli hauaplatsil.
Mati Strauss (vasakult), Rünno Savir, Robin Martti Lääts ja Ain Krillo kohtusid hiljuti Põltsamaa kalmistul Vabadussõjas esimesena langenud Hans Kulli hauaplatsil. Foto: Erakogu

Kui aastakümneid arvati, et esimesena langes Eesti vabaduse eest Tallinnas Rannavärava lahingus Omakaitse mees Johann Muischnek, siis kolm aastat tagasi avastas Vabadussõja ajaloo seltsi liige Ain Krillo, et see ei vasta tõele. Omakaitsesse kuulunud Muischnek sai enamlaste kuulist haavata 24. veebruaril 1918 ja suri päev hiljem, 25. veebruaril.

Krillo uurimise käigus sai selgeks, et esimene langenu oli hoopis Hans Kulli, kes oli samuti Omakaitse mees ning langes Eesti Vabariigi sündimise päeval Võrus. Seal 24. veebruaril peetud Omakaitse ja enamlaste lahingus sai Kulli haavata. Ta suri sama päeva õhtupoolikul kella viie ajal Võru haiglas.

Krillo uuris välja, et Kulli oli sündinud Põltsamaa lähistel Pajusi vallas. Ka leidis ta koos Vabadussõja uurija Mati Straussiga, et Kulli on maetud Põltsamaa kalmistule. Paraku oli veel hiljuti esimesena Eesti vabaduse eest langenud mehe matmispaik teadmata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles