Konverentsil käsitletakse järgmisi teemasid: tehisintellekt ja masinõppimine, andmeteadus ja suurandmed, robotite-inimeste koostöö ja asjade internet tööstuse protsessides, digipööre ja elukestev õpe, tarkvara usaldusväärsus, riistvara ja süsteemide turvalisus ning usaldatavus, tarkade asjade internet, küberkaitse. Samuti tutvustatakse, millised on nendes valdkondades koostöövõimalused ettevõtetega.
Teiste seas esinevad Paweł Sobociński, Samuel Nascimiento Pagliarini ja Rain Ottis Tallinna tehnikaülikoolist, Merja Bauters Tallinna ülikoolist, Arnis Paršovs, Jaan Aru, Ulrich Norbisrath ja Jaak Vilo Tartu ülikoolist.
1. novembrist haridus- ja teadusministeeriumi teaduse, arenduse, kõrg- ja kutsehariduspoliitika asekantsleri ametisse astuva Renno Veinthali sõnul on väga oluline, et ülikoolid teadustulemusi ja nende võimalikke rakendusvõimalusi ettevõtjatele ja laiemalt ühiskonnale tutvustavad. «Eesti majanduskasvu edendamiseks on oluline suurendada tipptasemel IKT teadus- ja arendustegevuse suutlikkust, mida saab ja tuleb rakendada ka eestikeelse kõrghariduse tugevdamiseks IKT-valdkonnas. Seda ministeerium ka toetab: nüüdseks on kolmes ülikoolis IT akadeemia programmi IKT teaduse toetusmeetme toel kaastatud enam kui 140 uut teadlast,» ütles ta.
Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu juhatuse liige Ivo Lasn tõstab esile, et ettevõtete ja teadusasutuste koostöös tehtav teadus- ja arendustegevus on üks peamisi viise teadusmahuka ettevõtluse tekkimiseks ja arendamiseks: «See on pikaajaline vastastikune protsess, kus ettevõtted saavad erinevatel elualadel koos ülikoolidega läbi innovatsiooni rohkem lisandväärtust luua ning müüa maailmas unikaalseid lahendusi.» Lasni sõnul on oluline seegi, et koostöö ei piirdu üksnes teadus- ja arendustegevusega, vaid ettevõtted on kaasatud ka ajakohaste õppekavade arendamisel, õppetöö läbiviimisel ja talentide koolitamisel.