/nginx/o/2021/10/29/14173061t1h4d7e.jpg)
Kuigi Tallinn otsustas vaatamata haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) juhisele koolides kontaktõpet jätkata osa kooliõpilasi siiski distantsõppele jätta, siis Tartu jättis koolijuhtidele käed otsustamiseks vabaks. Kaugõppele otsustas jääda vaid üks kool.
Tartu abilinnapea Asko Tamme ütles, et uuel nädalal jätkavad enamikus Tartu koolides lapsed kontaktõppel. Et koolides on vaktsineerituse ja nakatumise tase väga erinevad, andis linnavalitsus koolijuhtidele juhised otsustada õppevorm lähtuvalt kooli olukorrast. «Kindlasti ei lähe me sellist teed, nagu tehti Tallinnas ja suurt distantsõppele saatmist ei tule,» sõnas Tamme.
/nginx/o/2021/10/29/14173021t1h05ea.jpg)
Tartu linna haridusosakonna juhataja Riho Raave lausus, et kui koolis on vaktsineerituid vähe ja nakatumine suur või on õpetajate puudus, peavad koolijuhid ise võtma vastu otsuse, kas minna kaugõppele, seejuures linn aktsepteerib kooli otsust.
Praegu on aga Tartus vaid 560 õpilasega Raatuse kool, kes on otsustanud 3.–9. klassi õpilased veel nädalaks kaugõppele jätta. Lisaks lähevad kooli hariduslike erivajadustega lapsed, kes kaugõppega ise toime ei tule.
Raatuse kooli direktor Toomas Kink rääkis, et praegu on koolis lisaks õpilastele haigestunud ka õpetajaid, mistõttu on õpetajatest suur puudus. «Väga keeruline on praegu nii õpetajatel, lastel kui ka lapsevanematel,» nentis direktor.
Kink ütles, et lapsevanemad distantsõppe otsust valdavalt pooldasid, sest pigem tasub hoida alguses tagasi kui pärast otsust kahetseda. «Kui eelmine kord läksime jaanuaris distantsõppele, siis suutsime haigestumise üldise fooni alla suruda. Nüüd on haigestumine mitu korda kõrgem ja käitume samamoodi,» selgitas ta.
Algab ulatuslik kiirtestimine
HTMi nädala alguses antud info järgi on Raatuse kooli 73 õpetajast vaktsineerimata kolm. Vaktsineerimisealistest ehk alates 12-aastastest lastest on süstitud pooled.
HTM otsustas ühtlasi, et koolide avatuna hoidmiseks hakatakse ka kooliperet regulaarselt kiirtestima, see algab novembrist kõikides üldhariduskoolides. Kiirtestimise eesmärk on avastada kohe peale koolivaheaega võimalikud nakatunud. Kuidas täpselt kiirtestimine praktiliselt koolides välja nägema hakkab, pole veel aga selge.
Riho Raave ütles, et küll aga tähendab koolides kiirtestimine seda, et õpetajatele langeb väga suur koormus. Lisaks on õhus veel palju küsimusi, kuidas testimine praktiliselt koolis välja nägema hakkab, millised on nõuded ja ka see, mis saab siis, kui testivastus on positiivne.
«Kellelgi pole selles veel kogemusi, ei lastel ega õpetajatel,» lausus ta. «Esimesed testimispäevad saavad kindlasti väga keerulised olema.»
Raave sõnul kogunevad täna Tartu koolijuhid, et arutada kiirtestimise korraldust.
Tallinn ujub vastuvoolu
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse järgi saab koolide ajutisele kaugõppele viimise üle otsustada terviseamet või valitsus, ent Tallinnas võtsid haridus- ja linnajuhid otsustamise enda kätte, nii et kõik linna koolid sunnitakse 4.–8. klassideni uuest nädalast kollektiivsele kaugõppele ilma õigusliku aluseta.
Ka õiguskantsler Ülle Madise kommenteeris, et Tallinna linnavalitsuse otsus jätta pärast koolivaheaga õpilased koju kaugõppele pole õiguspärane, kuna terviseameti otsuse alusel saab sulgeda vaid mõne konkreetse kooli, kui viiruse leviku olukord seda nõuab.
Koos terviseametiga otsustas Pärnu linnavalitsus, et kõik linna keskuslinnas ja osavaldades asuvad munitsipaalkoolid, omavalitsuse huvikoolid ja noortekeskused lähevad pärast koolivaheaega 1.–14. novembrini kaugõppele.
Terviseameti soovitusel tulevad Narva koolidesse koolivaheajale järgneval nädalal kontaktõppele vaid 1.–4. klasside õpilased. Põhjus on koroonaviiruse suur levik Narva linnas.
/nginx/o/2020/10/18/13420532t1h7780.jpg)