TARTU TULEMINE ⟩ Professor võitles kalmistuvandalismiga

Herbert ja Erna Normanni hauakivi Raadi kalmistul.  Foto: Kristjan Teedema

Nõukogude võim tõi sõjast räsitud Eestisse kaasa elukorralduse, millega kaasnesid piirangute kõrval ka kultuuriline ja moraalne allakäik. Muu hulgas väljendus see kalmistukultuuris. Raadi kalmistu Vana-Jaani piirkond oleks ristidest ja hauakaunistustest hulga hõredam, kui meditsiiniprofessor Herbert Normann ei oleks vandalismi vastu omamoodi võidelnud – otsese tegevuse ja ka päevikumärkmetega.

«Heakorrakontor on andnud kunstiinstituudile loa võtta oma skulptuuri­ateljees materjalina kasutamisele sõjapäevil purunenud graniit- ja marmorkalmumonumente vanalt Jaani kalmistult,» kirjutab professor Normann 14. juunil 1947 päevikusse. «Kahjuks nägin kalmistul viibides oma silmaga, kuidas vankrile tõsteti suur hauakivi, mida küll kuidagi ei saanud nimetada purunenuks.»

20. juunil 1951 märgib ta, et kalmutähiste hävitajateks on Vana-Jaani kalmistul ka koolipoisid. «Rühmades hulguvad nad kalmistut mööda ringi ja katsuvad jõudu, kas suudavad veel säilinud märke ümber tõugata,» täpsustab ta.