Raimond Tamm: ringtee kaitseb tartlaste huve ja säästab linnaruumi

Raimond Tamm

FOTO: SCANPIX

Kui tervikpilti ei vaata, võid kergesti eksiteele sattuda. Seekord on selle teada-tuntud tõe otsa komistanud lugupeetud kunstiajaloolane Enriko Talvistu, kes on oma arvamusloos («Tartu sajandi projekt – ühest linnaosast teise», TPM 6.2) lühinägelikult pidanud kavandatavat Tartu idapoolset ringteed üksnes kahte linnaosa ühendavaks tänavaks.

Kuigi, mis seal salata, ka mõlemal pool Emajõge ning raudteed asetsevate linnaosade ühendamine on läbi aegade olnud meie linna planeerijatele üks peamisi katsumusi.

Idaringtee all peame siiski silmas ligikaudu 12 kilomeetri pikkust teelõiku, mis ühendab tulevikus Tallinna–Tartu–Luhamaa ja Jõhvi–Tartu–Valga põhimaanteed. Just selles ulatuses valmis 2010. aastal Idaringtee eelprojekt.

Kas või samm-sammult

Juba mõnda aega tagasi sai selgeks, et kõnealust projekti ei ole võimalik otsekohe ja täies ulatuses ellu viia. Ettevõtmise mastaapsust arvestades on see arusaadav, sedavõrd suuri ehitusmahte tulebki targalt planeerida ning võimalust mööda kas või kilomeeter kilomeetri järel ehitada.

Praegu oleme jõudnud väga lähedale sellele, et vastuse saaksid viimased rahastamisega seotud küsimused ning juba aastal 2015 oleks meil võimalik liikuda Turu tänava ja Ringtee ristmikult otsejoones üle jõe Lammi teeni. See oleks tõhus algus Idaringtee projekti elluviimisele.

Idaringtee koosseisus rajatav sild tagab Emajõe vasak- ja paremkalda parema ühendatuse ning aitab vähendada nii Sõpruse kui ka Võidu silla liikluskoormust. Kavandatav Ringtee sild võimaldaks tunduvalt leevendada ka negatiivseid mõjusid, mis paratamatult kaasnevad linnaliik-lust aastakümneid teenindanud sildade rekonstrueerimisega.

Praegu on ilmselt üsna raske täpselt ette kujutada, mida tooks endaga kaasa näiteks Võidu silla liiklusele sulgemine, kuid olen veendunud, et loogiline tegevuste järjestamine aitab võimalikku kaost ära hoida. Emajõe ületamise võimaluste loomine väljaspool linna keskust on eesmärk omaette, sest kõik praegused sillad paiknevad kesklinnas.

Kas me tõesti soovime, et Võru tänavas asuvast Eesti Posti kandekeskusest paki lunastanud Mõisavahe tänava elanikud teeksid mitmekilomeetrise ringi läbi linna, selle asemel et otse üle jõe koju sõita? Lähtudes ka tegelikust elu- ja töökohtade paiknemisest (näiteks palju annelinlasi käib Ropka linnaosas tööl), vähendab uus sild suure hulga tartlaste tuhandeid auto- ja bussisõidu meetreid igapäevaste käikude arvelt.
Ikka ümber Tartu

Kõnealust silda on planeeritud linna transpordisüsteemi arengudokumentides ligikaudu 40 aastat, seega asjatundlikel ja linna arengus kaasa rääkida soovivatel inimestel on olnud võimalus sõna sekka öelda juba väga pika aja vältel.

Idapoolse ringtee planeerimisel on peetud arvukalt avalikke arutelusid, kuhu kõik asjast huvitatud on olnud väga oodatud. Käed rüpes kiruda möödunud aegade vajakajäämisi planeerimisel oskavad paljud, kuid tänapäevaseid lahendusi välja pakkuda vaid vähesed.

Tartut ümbritseva ringtee kavandamisel ei ole tegemist jalgratta leiutamisega. Ümber linna kulgeva ringtee rajamine on teada-tuntud linnaplaneerimise võte, mida on laialdaselt kasutatud kogu maailmas. Täisringtee võimaldab liikuda tõmbekeskusse ja ümber selle kõige paremal moel, tekitades võimalikult vähe kahju loodus- ja elukeskkonnale. Pole ilmselt vaja hakata veel kord tõestama, et see lahendus toimib, positiivsed näited kõnelevad ise enda eest.

Taristute arendamine on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitika üks prioriteete. Soovitavast ruumilisest arengust lähtudes toetatakse sellise mudeli tekkimist, milles linnaregioonid kujunevad laiemate piirkondade arengumootoriteks. Linna tagamaid ühendava ringtee rajamine toetaks otseselt selles suunas liikumist.

Projekti mahu tõttu ei suudaks linn välise kaasrahastamiseta Tartut ümbritsevat ringteed tõenäoliselt sel sajandilgi välja ehitada. See on karm reaalsus.

Seda enam tuleb meil kinni haarata avanenud võimalustest, mida meile ei pruugita lähiajal enam uuesti pakkuda.

Idapoolne ringtee on tegelikult vaid osa tuleviku täisringteest. Maanteeameti eestvedamisel on täiesti uuele trassile kavandatud põhjapoolset ringteed, mis võimaldaks sõita Tiksojalt (Tallinna–Tartu–Luhamaa mnt) otse Vahi alevikku (Jõhvi–Tartu–Valga mnt).

Kui lisada siia maanteeameti läänepoolse ringteega kavandatud arendused Kandikülast (Tähtvere vald) Uhti külla (Ülenurme vald), moodustub terviklik visioon tulevikus Tartut ümbritsevast ringteest. Ilmselt teostuvad need plaanid täielikult küll alles paljude aastate pärast, kuid selliseid arendusi tulebki perspektiivitundega kavandada!

Kopp maasse!

Linna ümbritseva ringtee rajamine on otseselt seotud meie arengu üldeesmärkidega luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja inimest väärtustav keskkond ning regiooni kasvukeskus.

Tuleviku Tartu linnaruumi tuleb kasutada jätkusuutlikult, vähendada kesklinna liikluskoormust ning parandada piirkonna elanike elukvaliteeti. Me ei soovi, et näiteks Narvast Riiga kaupa vedavad raskeveokid ka tulevikus Tartu kesklinnast läbi sõidaksid, siin müra tekitaksid ja õhku saastaksid.

Ringtee väljaehitamisega mõjutatakse otseselt või kaudselt kõiki piirkonna elanikke ja regiooni tervikuna. Lisaks mõjub Tartu ringtee ehitamine positiivselt piirkonna majanduskasvule ning muudab piirkonna investeerijatele atraktiivsemaks.

Ringtee rajamise vilju nopivad veel paljud järeltulevad põlvkonnad. Kõige selle nimel tuleb esimesel võimalusel kopp maasse lüüa.

Tagasi üles