Tartu Ülikool revideerib kinnisvaratehinguid

Andres Liinat.

FOTO: Sille Annuk

Tartu Ülikooli nõukogu arutab tänasel istungil ülikooli kinnisvaraga tehtavate tehingute uut korda, mis annaks rohkem otsustusõigust rektorile. Kääriku spordibaasi maade kohta võib aga nõukogu kehtestada erandi.

Vana Tartu Ülikooli seadus ei näinud ette võimalust, et ülikooli nõukogu võiks osa kinnisvaratehinguid delegeerida. Nii tuli nõukogul kooskõlastada näiteks Eesti Energia või mõne teise võrguettevõttega kokkulepitavaid servituute, samuti iga ülikoolile tarbetuks osutunud korteri müük.

«Uus seadus annab delegeerimiseks võimaluse,» märkis TÜ kantsler Andres Liinat. «Puhtalt tööpraktikast tulenevalt püüdsime paika panna, millised võiksid olla volitamise piirid nõukogu ja rektori vahel.»

Pantida rektor ei saa

Andres Liinati sõnul on üks argument delegeerimise kasuks operatiivsus. Uus nõukogu hakkab kogunema ilmselt harvem kui vana nõukogu, seetõttu muutuks servituutide seadmised ja muud väiksemad kokkulepped senisest veel kohmakamaks.

«Teiseks on uues nõukogus ülekaal välisliikmeil, kellel pole väga detailset juhtimisinfot, ja neil on raske otsustada näiteks kinnistute piiride kohendamise küsimusi,» lisas Liinat.

Kantsler tõi näiteks hiljutise piiride muutmise Riia 191 kinnistul: ülikool müüs umbes 170 ruutmeetrit maad ja sai sama palju vastu. Ebaloogiline piir tõmmati sirgeks.

Laias plaanis tähendaks Tartu Ülikooli kinnisvara omandamise, piiratud asjaõigusega koormamise, võõrandamise ja teiste isikute kasutusse andmise korra vastuvõtmine praeguse eelnõu kujul, et rektor saab õiguse teha tehinguid varaga, mille nõukogu on arvanud ülikooli põhitegevuseks tarbetu kinnisvara nimekirja.

Erandina ei saaks rektor õigust hooneid ja maid pantida. Ka jääks nõukogu pärusmaaks ülikoolile kinnisvara ostmine. Rektor võiks otsustada ülikoolile kingitava, pärandatava ning tasuta võõrandatava kinnisvara vastuvõtmise.

Tartu Ülikoolile ebavajalikuks tunnistatud vara nimekirjas, mis täna täiendatud kujul samuti nõukogu istungilaual on, seisab ka enam kui 124-hektarine Kääriku spordi- ja puhkebaasi kinnistu.

Nõukogu arutab täna, mis tingimustel anda üle 70 hektari kinnistu läänepoolset osa 50 aastaks Tehvandi spordikeskuse kasutusse.

Käärikule erand

Andres Liinat märkis, et kuna Kääriku maade Tehvandi keskusele andmine on tundlik teema, teeb rektoraat ülikooli nõukogule ettepaneku sätestada erand: kuigi Kääriku baas on tarbetu vara nimekirjas, saab selle maade müüki või pantimist otsustada ka edaspidi ainult nõukogu.

«Toonitan, et mittevajaliku vara nimekiri polegi müüginimekiri,» lausus Liinat. «Rektoril ja rektoraadil on kohustus leida nimekirjas olevaile objektidele praktilisem kasutus. Hea näide on siin Lai 37 võimla, millele otsime juba tükk aega lahendust.»

Liinat lisas, et 45 hektarit Kääriku kinnistu idapoolset osa, valdavalt looduskaitsealune metsamaa, jääb praeguste plaanide kohaselt niisama seisma. Tehvandi keskus pole selle enda valdusse võtmisest huvitatud.

Lisaks paneb rektoraat ülikooli nõukogule ette kehtestada nimekiri ülikooli ajaloolisest hoonestust, millega tohib asjaõiguslikke tehinguid teha ainult nõukogu loal.

Nimekirjas on kümme kinnistut, millel paikneb 17 hoonet.

Ajalooline hoonestu
• Tänasel Tartu Ülikooli nõukogu istungil on ülikooli ajaloolise hoonestu nimekirja kehtestamise otsuse kavand. Nimekirjas on kümme kinnistut, millel paikneb 17 hoonet. Nende hoonetega tohiks ülikool tulevikus mis tahes asjaõiguslikke tehinguid teha ainult nõukogu loal.
• Nimekirja kuuluvad Lai 38 ja 40 (botaanikaaed), Vanemuise 46 (loodus- ja tehnoloogiateaduskond), Jakobi 2 (Philosophicum), Lossi 3 (humanitaarmaja), Ülikooli 16 (von Bocki maja), Jakobi 1 (ülikooli kirik), Ülikooli 18 (peahoone), Ülikooli 18a (haldushoone), Ülikooli 20 (vana kohvik), Lossi 38 (vana anatoomikum), Lossi 25 (toomkirik), Lossi 36 (sotsiaal- ja haridusteaduskond), Jakobi 5, Munga 4 (kehakultuuriteaduskond), Näituse 2 (uus anatoomikum) ja Lossi 40 (tähetorni kompleks).
Allikas: Tartu Ülikool

Tagasi üles