/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2012/02/12/952896t1hd59c.jpg)
Kõigis Tartu linnaliinibussides on stoppnupud, et sõitjad saaksid sellele vajutades märku anda lähenevas peatuses väljumise soovist, kuid hoolimata bussijuhtide kuutagusest üleskutsest levib «nuputamise» komme väga vaevaliselt.
Nuputamine edeneb bussis visalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise nuputamise mõte on väga lihtne: buss peatub vaid seal, kus vaja, ja avab peatuses vaid need uksed, mida vaja. Vähem põhjuseta peatusi tähendab sujuvamat ja kiiremat sõitu, mis tulevikus võimaldaks graafikuid kiiremaks teha ja sama busside hulgaga rohkem sõita.
Eriti talvel tähendab aga bussiuste üksnes vajaduse korral avamine soojemat salongi.
Bussijuhid püüavad ka praegu salongipeegli abil vaadata, kus ja kas on väljujaid, kuid alati ei suuda nad ukse juures seisja plaane aimata ning tuleb ette põhjuseta peatusi ja uste avamist.
Bussijuhtide algatus
Aktiivsemate bussijuhtide algatusel vahendas Tartu linnavalitsus jaanuari keskel üleskutse, et bussides stoppnuppe kasutataks. Seda soovitatakse ka täis bussis ning suuremate peatuste puhul.
Mõned bussijuhid propageerivad nupule vajutamist mikrofoni kaudu sõitjaid õpetades, kuid uus komme tahab harjumist.
Üks oma nime avaldamist mitte soovinud bussisõitja jutustas, kuidas Tammelinna väiksemates peatustes, kus oli üks-kaks mahaminejat, tuli peatuses seisva bussi juhil mitu korda öelda, et kes tahab väljuda, vajutagu nuppu. Viimaks mõjus.
Sebe Tartu linnaliikluse juhi Üllar Kaljuste sõnul sai stoppnupu-üleskutse alguse ühest aktiivsest bussijuhist, Allan Kaharist.
Kaljuste ütles, et kuivõrd algusaegade raskused on üle elatud – Sebe on Tartu linnaliinidel juba 14. kuud – ja bussides need nupud on, miks siis mitte neid kasutada. Ka linn, kes on liinivedude tellija ja nõuete sõnastaja, oli päri.
«Kui kriitiline mass sõitjatest «nuputamisega» ära harjub, saame näiteks väljumisi sagedasemaks muuta, sest bussid suudaksid senisest rohkem kilomeetreid läbida,» ütles abilinnapea Raimond Tamm.
«Paljudes linnades üle maailma toimib stoppnupu kasutamine väga kenasti, miks siis mitte ka Tartus,» lisas abilinnapea.
Eile küsitletud kolm bussiootajat ei näinud stoppnupu kasutamises midagi halba. Larissa Afanasjeva ütles, et mingit raskust selles pole ja ta vahetevahel ongi väiksemas peatuses väljumiseks stoppnuppu vajutanud.
Aleksandra Tambovtseva tunnistas, et polnud nende nuppude otstarbest enne kuulnud, aga peab nende kasutamist mõttekaks, sest pole vaja asjata uksi avada.
Kaidi Peiker leidis, et see pole raske ja kui aitab tühja peatumist vältida, on sellel mõtet.
Uus ja arusaamatu
Praeguseks on Sebe plaani võtnud, et kui saabuval kevadel uuendatakse busside häälteavitussüsteemi, loetakse sisse ka lause stoppnupu kohta. Paraku pelgavad mõned bussijuhid mikrofoni ega kipu rahvaga suhtlema, nentis Üllar Kaljuste.
Bussjuht Kahar möönis, et inimestel on raske ümber harjuda. «Paljudele on nupuvajutus uus ja paljudele arusaamatu, miks need nupud üldse on,» ütles ta. «Kui mikrofonis palun vajutada, siis mõned vanemad inimesed ei leia nuppu üles.»
Allan Kahar tõi veel välja, et stoppnupu kasutamine aitaks ka kütust kokku hoida, mis oleks keskkonnahoidlik ja majanduslikult mõistlik. Sebel kulub Tartu linnaliinidele päevas viis-kuus tonni diislikütust. Buss võtab kõige rohke kütust nullist kiiruse ülesvõtmisel.
«Nuputamisega» haakub veel üks teema: bussi sisenemist palutakse esiuksest ja väljumist tagaustest.
Kahar ütles, et seda võiks lugeda suisa ebaviisakaks, kui bussijuht sätib esiukse peatuses ootava inimese järgi, aga see leegib ikka bussi tagaukse poole.