Pere ja tervis püsivad tähtsad ajast hoolimata

Anu Realo Foto: Kristjan Teedema

Üleilmse väärtusuuringu World Values Survey vastutav uurija, Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudi vanemteadur Anu Realo selgitab uuringu eesmärki ja inimeste väärtushinnangute muutumise põhjusi.

Milliste väärtuste kohta üleilmses uuringus, mille Eesti osa firma Saar Poll äsja lõpetas, inimestele küsimusi esitati?

Uuringu nimi on küll «Maailma väärtuste uuring», aga see uurib laiemalt inimeste poliitilisi hoiakuid, uskumusi, millist jumalat nad kummardavad, mida arvavad riigikorrast ja kuivõrd võimukandjaid usaldavad.

Uuringuga püütakse saada ülevaade üldisest kultuuriruumist, vaimsest keskkonnast ning sellest, millest elus juhindutakse.

Eesti sotsioloogid on maailma väärtuste uuringuis osalenud alates 1990. aastast. Kas paarkümmend aastat pole liig lühike aeg, et inimeste väärtushinnangud saaks märkimisväärselt muutuda?

Mõelge, mis viimase 20 aasta jooksul meie riigis on juhtunud! On hästi tore, et esimene väärtuste uuring tehti juba enne taasiseseisvumist, järgmine 1996. aastal. Nägime, et selle aja jooksul muutusid väärtushinnangud dramaatiliselt reaktsioonina poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele muutustele.

Väärtused ei muutu väga kiiresti stabiilses ühiskonnas.  Piisab aga ühest väga suurest sündmusest, et muutused oleksid suured. Meil oli selleks iseseisvumine ja sellega kaasnenu.

Kas uurijad jagavad väärtusi headeks ja halbadeks?

Ei, psühholoogid ega sotsioloogid ei lahterda väärtusi, see on filosoofiline küsimus. Kui nende teadusvaldkondade esindajad kokku saavad, siis nad kõigepealt vaidlevad mitu tundi, mis need väärtused üldse on. Inimesed peavad oma elus oluliseks erinevaid asju ja need ongi neile väärtused.

Kas väärtuste kiire muutumine on paha?

Teatud juhtudel on kiire muutumine ülioluline, edasiviiv. Kui mõtleme poliitilistele väärtustele, oleks ju olnud kohutav, kui meile oleks pärast demokraatia tulekut jäänud veendumus, et tugev autoritaarne võim on oluline. Mitte et ma arvaks, et meie inimestel enne taasiseseisvumist selline veendumus oli.

Radikaalne reform, ka väärtustes, on mõnikord täiesti vajalik.

Saar Polli värske Eesti-uuringu tulemused pole veel teada. Mida on teada selle kohta, kui kiiresti ja mis suunas muutuvad inimeste väärtushinnangud maailmas üldiselt?

Uuringu algataja ja juht Ronald Inglehart on oma maailmaväärtuste kaardi ja väärtusmõõtmetega hästi välja toonud, et väärtuste muutused on teatud määral ennustatavad, sõltudes ühelt poolt ühiskonna religioossest taustast ja teiselt poolt majanduslikust arengust.

Inglehart väidab, et moderniseerumisega kaasneb väärtuste ilmalikustumine, ratsionaalsemaks muutumine. Inimesed ei pea enam nii oluliseks kõikvõimalikke juhte, olgu see hõimujuht, perekonnapea, religioosse rühmituse juht või diktaator.

Teine pool on postmoderniseerumine: kui majanduslik areng on jõudnud teatud tasemele, hakkavad ellujäämisega seotud väärtused asenduma eneseväljenduslike väärtustega.

Inimesed hakkavad osalema aktiivsemalt kodanikualgatustes, hoolitsevad rohkem looduse eest, nad on tolerantsemad vähemusrühmade suhtes.

Kas üleilmne majanduskriis taandarendab, viib ajas tagasi, muudab eneseväljenduslikke väärtusi teisejärgulisemaks?

Ma arvan, et see kriis pole nii suure ulatusega, vähemalt mitte Eestis. Väikesed majanduslangusest tingitud tagasilöögid ei viinud meid tagasi vaesusse ja ahastusse. Aga sellist tagasiminekut nägime väga hästi ajavahemikus 1990–1996 ja ka teiste postsovetlike riikide puhul.

Mis puudutab vana Euroopat, on põnev näha, mis juhtub inimeste väärtushinnanguis, kui nad saavad aru, et elu ei lähegi enam üha paremaks, nagu ollakse harjunud.

Millised väärtused kõige vähem muutuvad?

Kindlasti suhtumine tervisesse, seda peetakse ajast olenemata ääretult oluliseks. Samas võib inimene tervist väärtustada, iseasi, kas ta oskab ka seda hoida.

Teiseks näiteks perekond ja perekonna turvalisus. Ka see on ajatu väärtus, mis püsib sõltumata poliitilisest režiimist ja suurtest muutustest.

See väide tekitab kiusatuse küsida, kas pereväärtused on ikka püsivad. Lahutusi on küll vähem, aga seda seetõttu, et ka abiellutakse vähem. Lapsi on vähem, aga mitte vallaslapsi. Normaalne on töötada välismaal, elades nädalate kaupa perest eemal jne.

Mingit pidi võiksime ju mõelda, et kuna Eesti rõhutab ilmalikke, ratsionaalseid väärtusi, siis on loobutud ka tugeva liidriga suure perekonna mudelist. See on asendunud mudeliga, mis toetab pereliikmete vabadust ja vastutust.

Näiteks välismaal töötamise taga võib näha püüdlust tagada oma järeltulijaile parem elu, andmata küll aru, et ehk oleks emotsionaalne tugi olulisem.

Millal väärtusuuringu Eesti osa tulemusi avalikult tutvustate?

Eesti kohta saab midagi kindlasti öelda juba kevadel.

Kuivõrd arvestatav on sellise uuringu praktiline mõõde: poliitikud saavad otsustada, kuidas raha ümber jagada?

Suurtest võrdlevatest uuringutest võiks just see uuring olla kindlasti suhteliselt suure mõjuga praktiliste otsuste langetamisel majandus- või sotsiaalpoliitikas. Näiteks paigutub kogu soolise võrdõiguslikkuse temaatika väga hästi selle uuringu konteksti, samuti maksude maksmise või neist kõrvalehiilimise temaatika.

Esmatähtis on muidugi olukorra kirjeldamine ja võrdlus teiste riikidega.

Maailma väärtuste uuring

• Maailma väärtuste uuringus (World Values Survey) on seni osalenud üle 90 riigi. Uuringuga püütakse saada ülevaade üldisest kultuuriruumist, vaimsest keskkonnast ning sellest, millest inimesed elus juhinduvad.

• Alates 1981. aastast on korraldatud kuus uuringulainet, mis on hajutatud paari aasta peale. Käimasolevad uuringud peavad mahtuma ajavahemikku 2010–2012.

• Eesti on osalenud maailma väärtuste uuringus alates 1990. aastast. Äsja lõppenud küsitluse korraldas Saar Poll.

• Eestis koosnes uuringu esinduslik valim ligikaudu 1500 inimesest alates 18. eluaastast. Esinduslikkus tähendab näiteks, et 67 protsenti küsitletuist pidid olema eestlased. Küsimustikus on umbes 250 küsimust.

Allikas: Tartu Ülikool