/nginx/o/2021/10/24/14162904t1hf447.jpg)
Kunstnik Ilmar Kruusamäe on Werneri stammkunde alates 1970. aastate lõpust, mil ta oli majandustudeng ja sidus end Tartu ülikooli kunstikabinetiga. Kruusamäel on hulk helli mälestusi ka 1980. aastatest, mil ta käis Werneris sageli koos oma hea sõbra kunstnik Valdur Ohakaga, kes kirgliku joonistajana kohviku põnevamaid tüpaaže visandas.
Kruusamäe mäletab hästi latreid ehk laudkondi eraldavaid vaheseinu, mida enam ei ole, aga mille vahel võis turvaliselt lobiseda, nädalalõppudel kas või kella üheni öösel välja.
/nginx/o/2021/10/24/14162906t1h9001.jpg)
Sealsamas saalis, kus Kruusamäele praegu istuda meeldib, on nüüd võimalik aga palju kaugemasse aega rännata.
/nginx/o/2021/10/24/14162905t1h098f.jpg)
Ülisuur repro Endel Kõksi maalist paistab saali kaugemast seinast, millelt näib, nagu kunstnik Endel Kõks ise oleks kohvi jooma tulnud, kaaslasteks Elo ja Friedebert Tuglas, kes olid Werneri kuldaegade püsikliendid. Friedebert saatis Elole Wernerisse isiklikke kirju ja toimetas kohvikus oma kirjatööd.
:format(webp)/nginx/o/2021/10/25/14163833t1h3be7.jpg)
Moodsa aja kohvikukunst
Pärast joonistustundi kunstikabinetis veab Ilmar Kruusamäe oma tudengeid samuti kohvikusse ja käib seal ka üksi joonistamas.
Viimane kord olid tal kaasas lõpetamisjärgus postikunsti näited ehk vanade markide ja templitega ümbrikud, mida ta täiendab draakonitaoliste usstegelastega.
Tosina niisuguse teosega osales ta hiljutisel Tallinna rahvusvahelisel joonistustriennaalil, kus ta teenis välja ühe viiest peaauhinnast. Tegelased ta ümbrikel arenevad Werneris edasi, saades kaladeks, krokodillideks, konnadeks…
Harjumuse iga päev tunde kohvikus veeta tõid Tartusse kaasa Euroopas õppinud ja sealsest kohvikukultuurist vaimustunud eesti kunstnikud.
Siiski ei ole tänane «Nädala starteri» lugu Ilmar Kruusamäe loomingu viimastest saavutustest, vaid Werneri klientidest, kes enam kui 126 aasta jooksul on seal Viini saiakesi ja kohvi nautinud.
Juba 1895. aasta suvel ilmus Tartu saksakeelses ajalehes Neue Dörptsche Zeitung kuulutus, mis eesti keelde ümber panduna kõlab nii: «Linna ja ümbruskonna austatud elanikele alandlik teade, et homme pühapäeval, 13. augustil avan ma Viini kondiitriäri. Lubades kiiret ja ausat teenindust, palun et osutataks heatahtlikku huvi. Lugupidamisega J. Werner.»
/nginx/o/2021/10/24/14162909t1hfb40.jpg)
J. Werner oli ökonoom Hugo Johann Louis Werner (1851–1932), kelle asutatud äri kasvas saksa klientuuriga väiksest kohvitoast 1920. aastateks välja suuremaks kohvikuks ning kujunes eestlastest kunstnike, kirjanike ja teiste kultuuriinimeste kokkusaamispaigaks. Kohviku stammkunded olid Konrad Mägi, Ado Vabbe, Heiti Talvik, Gustav Suits, Anton Starkopf, August Alle, Villem Ormisson, Henrik Visnapuu, August Gailit ja paljud teised.
/nginx/o/2021/10/24/14162908t1h6eef.jpg)
Eestlastest intelligentsi ja boheemlaste kohtumiskohaks kujunes kohvik tegelikult juba 1904. aastast, kui Vanemuise uue teatrimaja ehitusega seotud seltskond hakkas oma koosolekuid pidama just Werneris. Harjumuse iga päev tunde kohvikus veeta tõid Tartusse kaasa Pariisis ja mujal Euroopas õppinud ning sealsest kohvikukultuurist vaimustunud eesti kunstnikud.
:format(webp)/nginx/o/2021/10/25/14163914t1habe5.jpg)
Perekond Werneri omanduses oli kohvik 47 aastat. 1939. aastal lahkusid Wernerid koos baltisakslastega Eestist ja müüsid kohviku Johannes Paabole, kellele kuulusid Tartus juba kohvikud Athena ja Central ning mitu kino.
Sõjajärgsete aastate juhatajad on olnud Valter Unt (1947–1964) ja Milvi Kivisikk (1964–1983).
Peale sõda kuni tulekahjuni 1983. aastal jätkas kohvik tegevust Tartu kohviku nime all. Tuleõnnetuses hävis ajalooline interjöör ja koht jäi suletuks 15 aastaks.
1998. aastal uuesti uksed avanud Werneri kohviku taastasid Agnessa Pillmann ja tema poeg Jaanus Pillmann (OÜ Releia).
Sisekujunduse autorid on Agnessa Pillmann ja Martti Preem, kes nii mõnedki elemendid on toonud vanast kohvikust uude aega üle.
Kohviku ruumide rentnik praegu on Gustav Café.
/nginx/o/2021/10/25/14164577t1hceec.jpg)
Peo asemel
Viimased 13 aastat kohvikut juhtinud Jaan Kelp kahetses, et Werneri 125 aastale pühendatud juubelipidu jäi 2020. aastal koroona tõttu ära.
Näitus «Werner läbi aegade» avati kohviku seintel vaikselt alles nüüd, kolm päeva tagasi.
Näitusel saab uurida pilte Werneri omanikest, klientidest, sise- ja välisvaadetest ning töötajatest-ettekandjatest. Seda kõike kuni aasta lõpuni, nii et kas või iga päev hommikupudrule või pärastlõunakohvile minnes tasub ajaloolist pildimaterjali natuke tähele panna.
Näitusel esitatud fotod on pärit Tartu Linnaajaloo Muuseumide, Rahvusarhiivi, Eesti Kirjandusmuuseumi ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse fotokogust, samuti Agnessa Pillmanni ja Andrus Rüütli erakogust ning Sirje Undi, Milvi Kivisiku, Ija Niina Muischneeki, Kai Tamme ja Karin Kase perekonna fotoalbumitest.
Näituse kuraator on Tartu Linnamuuseumi teadur Kristi Musteikis ning kujundajad Kristiina ja Ivar Põllu.
/nginx/o/2021/10/24/14162907t1h470d.jpg)
/nginx/o/2021/10/25/14163979t1hb436.jpg)
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)