Muusikasündmus ülikooli aulas: neli interpreeti esitavad kahe Eesti helilooja teoseid

Neli muusikut - Karmen Puis, Piia Paemurru, Yestyn Griffith ja Olja Raudonen - töötavad kõik Vanemuise teatris ning annavad sel pühapäeval Tartu ülikooli aulas vaimustava kontserdi Eesti heliloojate muusikast. Foto: Teresa Järve

24. oktoobril kell 16 Tartu ülikooli aulas algav kontsert «Kuuvalgus» pakub kuulajaile Tõnu Kõrvitsa ja Ester Mägi muusikat.

Lavale astuvad Vanemuise sopran Karmen Puis, Ameerika Ühendriikidest pärit viiuldaja Yestyn Griffith, tšellist Olja Raudonen ja pianist Piia Paemurru. Kontserdi peateema on helilooja Tõnu Kõrvits, lisaks on kavas laulutsükkel Ester Mägi loomingust.

Müstilised harmooniad

Olja Raudonen on öelnud, et muusika on talle sama oluline nagu hingaminegi. Foto: Irina Evdokimova

Muusikasündmuse korraldaja Olja Raudonen mängib ise Tõnu Kõrvitsa «Rändaja laulu». See on soolo tšellole, mis on juba pikemat aega tšellisti lemmikteos. Tšello ja klaveri esituses kõlavad veel Tõnu Kõrvitsa teosed «Laul» ja «Peegeldused tasasest maast».

«Laulus» kuuleb Olja Raudoneni sõnul müstiliselt kauneid harmooniaid, teos on ta südames väga erilisel kohal. Teine teos «Peegeldused tasasest maast» on inspireeritud Eesti loodusjõududest ning seda on Olja Raudonen mitu korda esitanud Tartus ja Tallinnas, ka on ta selle salvestanud oma sooloalbumile koos keelpillikvartetiga.

USA muusik Yestyn Griffith kohtus Tõnu Kõrvitsa muusikaga esimest korda kontserdisarjas koos Anna Smirnovaga 2020. aastal. See oli Tallinnas, kus nad mängisid «Notturni» ja «Stalker Suite’i» viiulile ja klaverile.

Yestyn Griffithi esimene kokkupuude Eesti muusikaga oli aga Arvo Pärdi kaudu, kes on jätkuvalt Eesti muusika peamine esindaja Ameerika Ühendriikides.

Vanemuise orkestriga liitus Yestyn Griffith sel sügisel. Tõnu Kõrvitsa teoseid iseloomustab ta nii: «Kõrvits kasutab sageli pikki ja rändavaid ridu, et luua pühalik ja väärikas õhkkond, mis iseloomustab suurt osa tema kammermuusikast. Tema muusika keel asub traditsioonilise tonaalsuse ja atonaalsuse vahel ning loob sedasi rahulike ja rahutute emotsioonide harmoonia. «Notturni» koosneb suures osas melanhoolsetest, kuid suhteliselt lõdvestunud harmooniatest, mis on vastuolus varasemate liikumiste rahutuma harmoonilise struktuuriga.»

Sopran Karmen Puis räägib Tõnu Kõrvitsa muusikast ja Ester Mägi lauludest hoopis teisel viisil. «Minu esimene kokkupuude Tõnu Kõrvitsa muusikaga oli tema ooper «Liblikas» rahvusooperis Estonia, sellest meenub mulle eelkõige eriline ja väga äratuntav helikeel,» meenutas solist. «Interpreedina oli mul õnn kaasa teha Vanemuise teatris Tõnu muusikale lavastatud balletis «Lageda laulud», mis on mu südames senini väga erilisel kohal oma imelise muusika, lavakujunduse ja koreograafia koosmõju tõttu. Sealt algas ka mu suur armastus Tõnu Kõrvitsa muusika vastu.»

Karmen Puis. Foto: Margus Ansu

Seda, millise emotsiooni annab Tõnu Kõrvitsa muusika esitajale, on solistil isegi raske sõnadesse panna, sest see on ta sõnul väga eriline fluidum, mis tekib teksti ning muusika koosmõjust.

Eesti soololaulude kullavara

Sopran Karmen Puis esitab eelseisval kontserdil kaht Tõnu Kõrvitsa teost: «Moonlight» ning «Hope».

Samuti tulevad ettekandele Ester Mägi viis soololaulu: «Õnne algus», «Mälestus» ning tsükkel «Kolm laulu Betti Alveri tekstidele», mis kõik kuuluvad Eesti soololaulude kullavarasse.

Kontserti sel pühapäeval pääseb kuulama Covid-19 tõendi ja piletiga.