Elsa Leiten: avalikku infot tuleb otsida läbi lukuaugu

Elsa Leiten Foto: Patrik Tamm

Tartu vajab avatud valitsemist, mitte sellenimelist dekoratsiooni. Mis siis avatuse eest auhinnatud linnas valesti on?

Suve lõpul vaatas rahandusministeerium hindava pilguga üle veebirakendusse minuomavalitsus.fin.ee talletatud värskeima info omavalitsuste teenuste kohta, mis kogutud registritest, asutustelt ning omavalitsustelt endilt. Muude kokkuvõtete hulgas hinnati Tartu 2020. aasta kõige avatuma valitsemisega omavalitsuseks. Avatud valitsemisega seotud 63 kriteeriumist on linnal täidetuks märgitud koguni 53.

Kahtlemata näitab tunnustus, et Tartu on teinud seatud kriteeriumite täitmiseks pingutusi, aga on paslik küsida, kas see on rahuloluks piisav? Eriti olukorras, kus kriteeriumid näitavad elanike rahulolematust nii linna juhtimise kui ka kaasamisega.

Õigus teabele juurde pääseda ei ole mitte ainult põhiseaduseski kirjeldatud inimeste põhiõigus, vaid hädavajalik ja võimestav tööriist selleks, et osaleda avalikus elus, võidelda korruptsiooniga või panna võimulolijaid oma sammude eest vastutama.

Avatud valitsemise hindamisel aluseks olevatest kriteeriumitest pea pooled puudutavadki info passiivset kättesaadavust veebilehel (kontaktandmed, kultuuriüritused, jäätmeinfo jne). Info väljariputamisega on linn valitud kriteeriumite põhjal hästi hakkama saanud, erand on paraku sotsiaalteenused, sest veebilehel puudub piisav teave teenuse osutaja ja protsessi kohta ning olemasolev teave pole kättesaadav teise emakeelega ning erivajadustega inimestele.

Mitte ükski kriteerium ei räägi aga konkreetselt dokumendiregistrist kui avalike andmete olulisest varasalvest. Hoolimata oma kutseoskusest infot koguda olen Tartu linna avalikes allikates korduvalt põrganud vastu müüri, et teave ei ole leitav või tuleb seda linnavalitsuselt eraldi küsida, vahel soovi meeldegi tuletades.

Linna avalik dokumendiregister on aga üles ehitatud veidral lukuaugumeetodil: otsida saab ainult teatud dokumendiliigiti ja liik tuleb enne määrata. Väikese katsetamisega ilmneb, et kättesaadavad pole isegi kõik need dokumendid, mis linnavalitsuse enda kehtestatud dokumentide loetelu järgi avalikud peaks olema. Seda, milliseid dokumendiliike linnavalitsuses üldse registreeritakse, ei ole võimalik tuvastada, sest teabehalduse kordki ei ole leitav.

Hoolimata oma kutsealastest oskustest infot koguda olen Tartu linna avalikes allikates korduvalt põrkunud vastu müüri, et teave ei ole leitav või tuleb seda linnavalitsuselt eraldi küsida, vahel soovi meeldegi tuletades.

Tartu linn on ministeeriumile raporteerinud, et olemas on avaliku valitsemise tegevuskava. Suurepärane, sest siis justkui on olemas arengu nägemus! Tavapäraselt tähendab tegevuskava ka seda, et kava vaadatakse perioodiliselt üle – hinnatakse tehtut ja ajakohastatakse.

Viidatud dokumenti otsides ilmnes, et selle all mõeldakse 2015. aastal E-riigi Akadeemia projekti raames tehtud töödokumenti, mis kunagi hiljem otsustuskogudesse ei jõudnudki ning on siiani kättesaadav vaid Wordi failina veebilehel. Linnasekretär Jüri Mölder vastab sellekohasele küsimusele aga enesekindlalt, et «vaatamata sellele, et tegevuskavas kirjas olevaid tegevusi ei ole uuendatud, on selles sõnastatud põhimõtteid järjekindlalt linnavalitsuse töös rakendatud».

Neid põhimõtteid on muide viis, unarusse jäänud tegevuskava alguses. Kahjuks ei ole see üksiknäide.

Samamoodi on veebilehele tööversioonina rippuma jäänud teinegi avatud valitsemise valdkonna tegevuskava. Ühe teise projekti raames 2018. aastal viimati uuendatud dokument «Tartu kaasamise ja koostöö tegevuskava», millele veebilehel viidatakse siiani lootusrikkalt «Tartu linnavalitsus on koostamas...».

On teinegi kaalukas kriteerium, mille kohta on linn tegelikku olukorda ilustanud. Sisekontrolli kriteeriumi eeskujulikul tasemel täitmiseks peaks omavalitsuses töötama siseaudiitor või ostetaks seda teenusena sisse.

Just seda Tartu linn ühena viiest omavalitsusest väidabki, toetudes asjaolule, et eelmisel aastal sisekontrolli osakonnaks reorganiseeritud üksuses on nüüd ka siseaudiitori ametikoht, mida täidab varasem sisekontrolliteenistuse juhataja. On oluline märkida, et sellesse üksusesse on loodud ka siseauditi juhi ametikoht, aga selle täitmiseks ei ole avalikku konkurssi enam kui aasta jooksul toimunudki.

Tartu linn ei vaja linnukesi kriteeriumite tabelis või aukirja linnapea kabinetis. Linn vajab sisulist ettekujutust sellest, kuidas tegevuse haaval linna läbipaistvamaks ja ajaga kaasas käima panna.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) revisjoni tegev erikomisjon, kuhu kuulub muu hulgas ka Tartu linnasekretär, kaasas mind eksperdina selgitama sisekontrollisüsteemi ja siseauditi teemasid. Rääkisin neilegi, et siseaudiitori rolli ei määra mitte ametinimetus, vaid rahvusvaheliste standardite ja audiitoritegevusega ettenähtud organisatsiooniline sõltumatus. Selleks peaks siseaudiitor alluma struktuuris vahetult linnapeale (mitte linnasekretärile) ning funktsionaalselt volikogule, mis kinnitaks töö­plaanid ning saaks ülevaateid tegevusest, nagu KOKS ka praegu võimalusena kirjeldab.

Praktikas võikski siseaudiitori positsioon paikneda Tartu linnavolikogu kantseleis, kus võiks olla enam abilisi ja finantsressursse toetamaks ka revisjonikomisjoni tegevust poliitilises järelevalves.

Mida oleks vaja teha? Avatud valitsemise kohta on üldiseid või äsja möödunud valimisteks andnud soovitusi mitmed allikad: portaal «Tark valija», ühing Korruptsioonivaba Eesti, varem ka E-riigi Akadeemia ja justiitsministeerium. Soovitused puudutavad peamiselt teabe ja andmete kättesaadavust, läbipaistva ja usaldusväärse valitsemise edendamist, elanikkonna aktiivset kaasamist otsustamisse ja digilahenduste väljatöötamist.

Loomulikult on fookuses ka praktikas end õigustanud meetmed korruptsiooniennetuseks omavalitsustes, alustades lobikohtumiste avaldamistest kuni seadusrikkumistest teavitamise mehhanismide väljatöötamise ja sisemise järelevalve usaldusväärsema korraldamiseni koos siseaudiitorite värbamisega. Tartus volikokku pürginud erakondade valimisprogrammides kajastusid need tagasihoidlikult. Sotsiaaldemokraatide valimisprogrammi kokku pannes mõtlesime neile teemadele aga väga põhjalikult.

Tartu linn ei vaja linnukesi kriteeriumite tabelis või aukirja linnapea kabinetis. Linn vajab sisulist ettekujutust sellest, kuidas tegevuse haaval linna läbipaistvamaks ja ajaga kaasas käima panna. Loogem selleks näiteks avatud valitsemise erikomisjoni, kes tegevuskava koosloomes kokku paneks ja volikokku viiks.

VÕIMALUSED

Mõned võimalused, kuidas linnajuhtimine läbipaistvamaks muuta:

• dokumendihalduse mugavam kasutamine;
• teabe kättesaadavuse analüüsimine lisavajaduste, teise emakeele ja vähese digioskustega inimeste puhul;
• avaandmete kasutamise laiendamine ning hoogustamine linna algatatud loometalgutel;
• mobiilirakenduse loomine (nagu Elva vallal juba on), mis võimaldaks infot saada ja teatada probleemidest linnas või osaleda arvamusküsitlustes;
• avatud vihjekanal väärkäitumisest teatamiseks, austades teavitaja anonüümsussoovi;
• siseaudiitori ametikoha sisuline loomine õiges alluvuses;
• revisjonikomisjoni moodustamine pöördvõrdelises seoses valimistulemusega (et opositsioon oleks arvulises ülekaalus);
• ekspertide kaasamine revisjonikomisjoni, tagades selleks lisaressursi eelarves;
• linnajuhtide lobikohtumiste teave kodulehel;
• kaasava eelarve viimine koolide tasandile;
• asumiseltside ümarlaua loomine tihedaks kootööks volikoguga;
• kogukondade panuse suurendamine koosloomeliseks poliitikakujunduseks;
• referendumite ja küsitluste kasutamine;
• linnaelanikele võimaluse loomine pöördumiste esitamiseks volikogule;
• digioskuste koolitused eakamatele;
• linna rahastatud valimisdebattide korraldamise andmine ülikoolile, tagamaks erakonnaülesus ja oluliste teemade kajastamine;
• vabaühenduste ja huvikaitseorganisatsioonide läbipaistev ja püsiv rahastamine.