/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/02/24/319641t1he9bd.jpg)
Tartus vabariigi aastapäeval toimuval kaitseväe paaadil on tänavu üle 1100 osaleja, lisaks marssivatele üksustele saab paraadil näha kaitseväe erinevat tehnikat ja relvastust.
Iseseisvuspäeva paraadil osaleb üle 1100 vormikandja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabariigi aastapäevale pühendatud kaitsejõudude paraad algab 24. veebruaril kell 12 Tartus. Pärast 1991. aastat ei ole sellist vabariigi aastapäeva paraadi Tartus varem olnud, ütles kaitseväe peastaabi teavitusosakonna ülem kolonelleitnant Peeter Tali BNSile.
Kaitseväelased ja kaitseliitlased on paraadiks üles rivistatud Vabaduse puiesteele Raekoja platsi ja Turu tänava ristmiku vahelisele lõigule.
Traditsiooniliselt on vabariigi aastapäeva paraad suurem kui Võidupüha paraadid. Tartus marsib paraadil üle 1100 kaitseväelase, kaitseliitlase ja sisekaitseakadeemia kadeti, keda saadavad kaitseväe orkester ning politsei- ja piirivalveameti orkester. Paraad on üles rivistatud 11 kompaniiks, neljaks rühmaks ja neljaks patareiks.
Jalgsi marssivatele üksustele lisaks saab paraadil näha erinevat tehnikat ja relvastust, nagu näiteks soomustransportöörid Sisu, õhutõrjeraketisüsteemid Mistral, 155-millimeetrised ja 122-millimeetrised haubitsad, tankitõrjeraketisüsteemid Milan ja Mapats ning 120-millimeetrised miinipildujad. Võrreldes eelnevate paraadidega on tehnika-alaselt suurim erinevus see, et paraadil osaleb senisest rohkem tehnikat, mida kasutavad kaitseväe logistikud.
Kaitseväe käsutuses oleva relvastuse ja tehnikaga on pärast paraadi võimalik tutvuda Küüni tänaval. Kaitseväelased seavad oma tehnika üles Poe tänava ja kaubamaja vahelisele lõigule.
Vabariigi aastapäeva paraadi juhatab kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras. Paraadi rivistaja on kaitseväe peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe. Paraadi võtab vastu president Toomas Hendrik Ilves.
Üldjuhul on vabariigi aastapäeva paraad toimunud Tallinnas, kuid erandina on see toimunud ka teistes Eesti linnades. Näiteks 2008. aastal oli iseseisvuspäeva paraad Pärnus ja 2009. aastal Narvas.