Kohtunik tunnistati süüdi kohtuasja lahendamisega viivitamises
21. oktoober 2021, 16:17
Kohtunike distsiplinaarkolleegium mõistis Tartu maakohtu kohtuniku Roman Levini süüdi ametikohustuste mittekohases täitmises, mis seisnes põhjendamatutes viivitustes ühe tsiviilasja lahendamisel ja korduvas taotlustele vastamata jätmises.
Levinile esitati distsiplinaarsüüdistus tänavu maikuus ja selleks ajaks oli töövaidlust puudutanud tsiviilasi olnud tema menetluses juba ligi kolm aastat. Esimese menetlustoimingu tegi kohtunik alles 260 päeva pärast asja talle määramisest ja järgmise 317 päeva hiljem. Samuti ei vastanud kohtunik menetlusosaliste taotlustele ega täitnud neile antud lubadusi.
Suur töökoormus
Kohtunik Levin avaldas seletuskirjas kahetsust, et kõnealuse kohtuasja lahendamisel on olnud lubamatult pikki viivitusi ja ta pole lubadustest kinni pidanud. Samas on ta enamasti suutnud asjad lahendada mõistliku aja jooksul ning viivitused pole olnud tavapärased.
Seda kinnitab ka statistika, mille järgi ta on lahendanud tsiviilasju maakohtu keskmisest kiiremini. Kohtuniku kinnitusel on ta teinud vigadest järeldused ja muutnud oma töökorraldust.
Kohtunike distsiplinaarkolleegium mõistis Levini ametikohustuste mittekohases täitmises süüdi, kuid jättis talle distsiplinaarkaristuse kohaldamata. Kolleegium võttis eeskätt arvesse süüteo raskusastet ja iseloomu ning Levini kohtunikuna töötatud aja lühidust. Samuti seda, et Levinile määratud asjade arv on olnud maakohtu keskmisest mõnevõrra suurem, teda on tööalaselt iseloomustatud positiivselt ja muid minetusi pole tema senises kohtunikutöös esile kerkinud.
Mõistlik aeg
Kolleegium jõudis veendumusele, et kohtunik on mõistnud tsiviilasja lahendamisel tehtud vigu, kahetseb oma teguviisi ja on teinud juhtunust vajalikud järeldused.
Distsiplinaarmenetluse läbiviimine on olnud kolleegiumi hinnangul piisav abinõu, et juhtida kohtuniku tähelepanu vajadusele korraldada oma tööd paremini, ja tema karistamine poleks praegusel juhul proportsionaalne.
Seaduse ja eetikakoodeksi järgi peab kohtunik oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul ning järgides seaduses sätestatud menetlustähtaegu. Samas pole mõistlik menetlusaeg üheselt piiritletud ning selle hindamisel arvestatakse kohtuasja keerukust, sisu, menetlusosaliste käitumist ja kaalul olevaid huve.