Nii palju koroonat pole varem olnud. Koolid aina enam hädas

Forseliuse kooli direktor Jüri Sasi on enim mures koolimeedikute pärast, sest kogu nende aja võtab praegu koroonatestide tegemine. Aga ka kukkumistest tingitud tervisemured ja muud haigused pole koolidest kuhugi kadunud. Foto: Margus Ansu

Eile oli Tartu maakonnas enim aktiivseid koroonahaiguse juhte pandeemia algusest saadik – tervelt 1708. Hüppeliselt on kasvanud nakatumine koolides.

Nii on praegu Tartumaal. Aga ka Pärnumaa, Viljandimaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Järvamaa aktiivsete haigusjuhtumite graafikakõveral on praegu samasugune kaelkirjakukael. Foto: ekraanikuva

Kõiki graafikuid koroonajuhtumite, haiglaravi, nakatumisnäitajate, testide, haiguse leviku ja vaktsineerimise kohta saab igaüks sirvida siit. Nii maakondade kaupa kui Eestis tervikuna.

Kui Lõuna-Eestis tervikuna on nakatumiskordaja püsinud viimase kahe nädala jooksul võrdlemisi stabiilne, siis terviseameti lõunaregiooni juhi Tiia Luhti sõnul on Tartumaale võrreldes eelmise nädalaga lisandunud 11 protsenti rohkem positiivseid teste. Praegu on haigete keskmine vanus 34 eluaastat. Tartumaal on enim haigestunuid vanuserühmas 10–19, kus on vaktsineerituse tase madal.

Oht lastele

Koroona levik on jälle tõusuteel ka Tartu linna koolides. Kui veel eelmisel nädalal oli positiivse testitulemuse saanud õpilaste arv 119 ning nakatunud õpetajaid oli 27, siis eile kella 16 seisuga oli nakatunud 174 õpilast ning 41 haridustöötajat. Need pole lõplikud arvud, kuna osa koole pole oma andmeid veel linnavalitsusele ja terviseametile edastanud.

Koroona leviku kasv koolides on lähtuvalt terviseameti statistikast üleriigiline probleem. Just koolist viiruse külge saanute protsent kasvab ning haridusasutustes positiivse testi saanud inimeste hulk on eelmise nädala seisuga 17,6 protsenti kõikidest uutest koroonapositiivsetest.

Tartus oli eilse seisuga kaugõppele saadetud viis klassi. Neist neli on esimesed klassid ja üks viies klass. «Eks selles osas olegi probleem kõige raskem, sest kaugõppele kipuvad sattuma just need klassid, kel koolis kohapeal käimine oleks kõige vajalikum,» kurtis linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave. Tema sõnul on nakatumine suurim probleem just alla 12-aastaste seas, kuna seda vanuserühma praeguste reeglite kohaselt ei vaktsineerita.

Linnavalitsuse andmetel on koroonast täiesti puutumata jäänud vaid seitse Tartu linna kooli.

Eelmisel nädalal oli e-õppel kümme klassi üle linna. Koroonast on täiesti puutumata jäänud vaid seitse kooli, neljas-viies koolis oli Raave sõnul nakatumine kõrgel tasemel, kuid ükshaaval loetlema ta neid ei soostunud.

Kui kooliaasta alguses leidis haridus- ja teadusminister Liina Kersna, et alla 12-aastaste laste testimine koolides pole otstarbekas, siis eile pärastlõunal langetas ministeerium otsuse alustada koolides kõigi lähikontaktsete laste testimist ühe PCR-testiga, ilma vanusepiiranguta. Ministri nõunik Mario Kadastik tõdes, et 12-aastaste ja nooremate puhul on küll nakatumine väiksem kui mõnes teises vanuserühmas, kuid siiski on oht, et koolist kantakse viirus koju, kus aga võivad nakatuda vaktsineerimata vanemad pereliikmed.

Ehkki Raave sõnul on see tervitatav, et testimisel jäetakse vanusepiir ära, tekitab uus kord ikkagi hulga küsimusi. «Eks siin tekib see küsimus, et kui nad pigem tahavad teha PCR-teste, siis kuidas need jõuavad kohaliku omavalitsuse ja koolideni ning kuidas see suunamine täpselt toimub,» arutles ta.

Ühe võimaliku abinõuna, et leevendada halvaks kiskuvat olukorda, näeb Raave juba proovitud ühenädalast e-õpet pärast koolivaheaega. «Eelmisel korral, jaanuaris, me seda proovisime ning pärast pausi langes positiivsete testitulemuste arv 80 pealt kümnele.»

Õpetajate puudus

Eile Tartu Postimehega rääkinud Forseliuse kooli direktor Jüri Sasi ütles, et temal on mure kooliarstide ja -õdede töökoormuse pärast. «Juba praegu ei saagi meie kooliarst tegeleda rohkemaga kui õpilaste testimine,» nentis ta. Sasi sõnul tuleb arvesse võtta, et kooli tervishoiutöötajad peavad tegelema ka rohkemate asjadega kui ainult koroona.

Sasi sõnul on praegu tema vaatepunktist üks pakilisimaid probleeme õpetajate haigestumine. Noori õpilasi viirus nii rängalt ei räsi, enamjaolt pääsevad nad kerge palaviku ja peavaluga. «Õpetajatel on asi teistmoodi, see viirus tõmbab kõigilt elumahlad välja. Ning meil on probleem, et varsti pole enam õpetajaid, keda klassi ette saata,» oli koolijuht nõutu.

Forseliuse koolis on praegu koroonas kolm õpetajat, kõik vaktsineeritud.

Praegu käivad ettevalmistused õpetajatele tõhustusdoosi võimaldamiseks ning ilmselt lähevad esimesed õpetajad kolmandat kaitsesüsti saama juba selle nädala lõpus.