/nginx/o/2021/10/19/14150918t1h6f04.jpg)
Tartu valimiskomisjon kinnitas eile valimiste tulemused, aga et EKRE vaidlustas riigikohtus kandidaatde nimede automaattõlke kohta vabariigi valimiskomisjoni tehtud otsuse ja taotleb kõigis omavalitsustes, mille kandidaatide hulgas tõlkeprobleem esines, e-hääletamise tulemuste tühistamist, siis ei saa selle lahendamiseni järgmisi toiminguid teha. Tartu uue volikogu kokkukutsumine lükkub edasi, tõdes valimskomisjoni esimees Jüri Mölder.
Jüri Mölder, kas EKRE täna esitatud kaebus tähendab, et Tartu volikogu kokkukutsumine 28. oktoobril pole enam võimalik?
Kindlasti ei ole.
/nginx/o/2021/10/19/14150919t1hfeca.jpg)
Tartus on üks valimiskaebus kirjutatud käsitsi hääletussedelile ja selle esitanud isik võib olla Tartu vanglas viibiv Meelis Kaldalu. Kas seda sõnumit saab käsitleda valimiskaebusena?
See (et tegu on Kaldaluga – toim) on ainult hüpotees, me ei saa seda kinnitada ega ümber lükata. Me ei tea, kelle sedel see on, ja sellist asja, nagu anonüümne valimiskaebus, kehtiv õigus ei tunnista. Pealegi, sedelil tõstatatud küsimuses on vabariigi valimiskomisjoni ja riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi jõustunud otsused, et meie otsus kõik valimisliidu Südamega Tartu kandidaadid registreerimata jätta oli õiguspärane.
Kas on valimisperioodi jooksul esile kerkinud arusaamatusi, mis pole valimiskaebuseks realiseerunud. Näiteks on Kanepi vallast jagatud videot, kus hääletussedeleid kogutakse kilekotti, samamoodi tekitas Silver Kuusikus mõistmatust, kuidas e-hääli lisandus laupäeva õhtul pärast e-hääletamise aja lõppemist.
Meil ei ole selliseid pöördumisi. Valimiste korraldajana on selgitus e-häälte juurde tulemisele: veebilehel uuenes e-hääletamise info ajalise viibega; kui valija oli hääletusrakenduses kell 20 veel sees või ka hääletusruumis, siis lastakse toiming lõpule viia.
Kas valimiste korralduse põhimõtted on valijale piisavalt selgeks tehtud?
Valijad on hästi palju kinni harjumuspärases käitumises. Iga muutus võib tabad mingit hulka valijaid ootamatult ja tekitada temas segadust. Nendel valimistel oli väga suur segadus valimiste teabelehe saamata jäämise tõttu. Teatavasti pidi siseministeerium seaduse järgi saatma kõigile valijatele teabelehe, kus on selgitatud ringkonna hääletamise info, selle pidi paberil saama osa valijaid. Teine osa, kes oli eesti.ee keskonnas oma aadressi ära suunanud, e-postiga. Päris paljud väidetavalt ei saanud. Mis põhjusel ei saanud, ei oska kommenteerida. Paljud olid segaduses, sest on seda teabelehte pidanud ka personaalseks valijakaardiks, mida vanemaealised on tahtnud valimisjaoskonda kaasa võtta.
Samas ei olnud valija enam üldse seotud elukohajärgse valimisjaoskonnaga, sest kasutusel oli elektrooniline valijate nimekiri. See ehk leevendas probleemi.
Olete ise märkinud, et inimestes tekitab segadust isegi see, kui jaoskond on samas majas, aga sisse saab teisest uksest.
Nagu ütlesin, valijad on harjunud käituma teatud moel. Muutused olid tingitud soovist parandada ligipääsetavust, esimest korda sai kõigisse jaoskondadesse ka ratastoolis. Veel 2019. aasta valimistel kõigisse veel paraku ei pääsenud. Pitseri jättis ka Covidi-kriis, püüdsime kasutusel võtta võimalikult avaraid ruume. Püüdsime teha uued asukohad võimalikult nähtavaks, oli rohkelt suunavaid kleebiseid.
Kui Eestis on taas katkuvabad ajad, kas siis valimistelgid jäävad, nagu nüüd oli Küüni tänaval ja Veerikul? Tõsi, riigikogu valimised on märtsis, talvel.
Eks me veel teeme kokkuvõtteid, aga julgen arvata, et hääletustelgid jäävad meie praktikasse. Jah, riigikogu valimiste puhul võib vaja olla ka põrandat, aga see kulusid palju ei mõjuta. Need telgid õigustasid. Kui argipäevadel oli meelepärasem Küüni tänava telk, siis nädala lõpus oli menukam Veeriku telk.
Kuivõrd paneb komisjoni surve alla see, kui mõnes jaoskonnas, nagu Eedenis, käib umbes 5000 valijat.
Eedenis olnud jaoskonna kohta tuleb esile tuua, et nende töö oli terve nädala jooksul väga intensiivne. Valimispäeva õhtuks võtsime puhanumaid appi hääli lugema ja tulime mõistliku tempoga toime. On ka kauem läinud.
Seekordsed hääletustulemused annavad mõtlemisainet. Lõunakeskuses käis palju valijaid hoolimata tee-ehitusest. Tamme gümnaasiumis oli kõige vähem valijaid. Riigikogu valimistel jääb võib-olla kaks-kolm jaoskonda vähemaks. Ja mõtted liiguvad, et kuhugi Karlova serva Võru tänavale peaks ehk tegema veel ühe valimistelgi. Sõbrakeskuses käib palju inimesi, aga sobivat kohta hääletusruumiks pole.
Kas on võimalik teada saada, kas hääletati kodule lähimas jaoskonnas või liiguti hääletama ka diagonaalis läbi linna?
Sellist analüüsi kardetavasti pole võimalik teha. Me tegelikult ei tea. Eeldame, et Eedenis hääletasid Annelinna inimesed, aga kinnitada seda ei saa. Saame ka hääletamisruumide valimisel abiks olnud Positiumi uuringule tuginedes kinnitada, et tööpäeviti koguneb tartlasi massiliselt kesklinna. Ses mõttes Küüni tänava telk ja kaubmaja hääletusruum seal kõrval oli mõistlik lahendus.
Kui lihtne on leida valimiskomisjonidesse liikmeid?
Jaoskonna komisjonis peab olema vähemalt viis liiget, aga meil kõikjal oli rohkem, väikseimas kaksteist. Nüüd juhtus, et valimistel osalenud erakonnad esitasid kandidaate suhteliselt vähe, võimalus oli esitada 96, esitati 20. See omakorda tähendas, et pidime kiiresti leidma kogenud tuumikkoosseisule uusi liikemeid lisaks. Palju oli noori, ka gümnaasiumiõpilasi. Nii vanad kui noored said minu arvates suurepäraselt ülesannetega hakkama. Kiidan kogu meeskonda, kes valimiste korraldamisel kaasa lõi, neist oli suur abi, et saime sisuliste probleemideta hakkama.
Tõstan esile, et jaoskondade tehnilise teenindamise enda kanda võtmine õigustas. Tartu linna ei tabanud need probleemid, millega olid kimpus teised omavalitsused, sealhulgas kogu ülejäänud Eestit haaranud valimiste infosüsteemi katkestus Tartut ei puudutanud.