Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Tartu ülikooli kliinikum suleb opitubasid, et ravida koroonapatsiente

Koroona suurendas tervishoiukulutusi pea terve protsendi SKPst. FOTO: Andres Tennus

Kõikidest Eesti haiglatest on just Tartu ülikooli kliinikumis praegu kõige enam koroonapatsiente. Eilse hommiku seisuga oli kliinikumis 72 isolatsiooni vajavat haiget, kellest 16 said intensiivravi ja 11 olid juhitaval hingamisel. Üks patsient vajas kehavälist vereringet.

Kui rääkida aga kõikidest Covid-19 diagnoosiga patsientidest kliinikumis, ka neist, kes isolatsioonis enam viibima ei pea, siis on neid kokku 93 ning nad moodustavad 16 protsenti praegu haiglas viibivatest kõikidest haigetest.

Need on faktid, mida Tartu ülikooli kliinikumi ravijuht Andres Kotsar eile suure murega jagas.

Esmaspäevasel kriisikoosolekul tõdeti, et olemasolevatest Covid-19 voodikohtadest kliinikumis ei piisa ning tuleb valmistuda taas uute lisakohtade avamiseks.

Uued ja uued voodikohad

Tavaolukorras, enne koroonat oli kliinikumi nakkushaiguste osakonnas 11 voodikohta. Pandeemia on nakkushaiguste osakonda laiendanud aga nii, et seal on praegu 40 voodikohta vaid Covid-19 patsientide raviks, lisaks 20 voodikohaga osakond kopsukliinikus.

Kolmest täiskasvanute intensiivravi osakonnast kaks on kohandatud Covidi-haigete intensiivraviks, kus on võimalik ravida kuni 19 juhitavat hingamist vajavat patsienti. Eelmine nädal näitas, et ka sellest jääb väheks.

«Seepärast on valmisolek koroonapatsientide haiglasse võtmiseks olemas ka sünnitusosakonnas, lastekliinikus ja psühhiaatriakliinikus,» lisas Andres Kotsar. «Ennustame, et lähinädalatel on vaja avada 20 uut voodikohta, sealhulgas kuus intensiivravi jaoks.»

Iga järgnev voodikoht tuleb aga millegi arvelt, see tähendab, et inimeste võimalus pöörduda plaanilisele haiglaravile halveneb veelgi.

«Me ei valiks plaanilise kirurgilise ravitöö piiramist, aga ilma ei ole enam võimalik tagada tava- ja intensiivravi Covidi-patsientidele ega ka teistele patsientidele, kes erakorraliselt haiglasse satuvad. Juba eelmisel nädalal sulgesime kuus erinevate erialade plaanilist operatsioonituba, et tagada haigla suutlikkus Covidi-patsientidega toimetulekuks.»

Puhkuseta töötajad

Andres Kotsari sõnul on kliinikumi töötajad olnud ütlemata tublid. «Esimese laine ajal lahendasime kriisi, kui teadmisi haiguse kohta nappis. Plaaniline ravi oli peatatud ning suvekuudel palusime kõigil pingutada, et eriolukorra tõttu edasi lükkunud ravi järele teha,» meenutas ta. «Teise laine ajal oli olukord juba tuttavam, ent ka siis tuli piirata plaanilist ravitööd osal erialadel 30 kuni 50 protsenti.»

Sel suvel panustas kliinikum Kotsari sõnul suurel määral vaktsineerimisse ja taas puhkuste arvelt. On süstitud üle 140 000 vaktsiinidoosi. Praegu satuvad haiglaravile kahe kolmandiku ulatuses ikkagi vaktsineerimata patsiendid, kelle ravimine on sama keeruline, kui see oli varemgi. Ravimeeskondade jaoks ei ole miski muutunud.

Andres Kotsar rõhutas, et iga inimese suur panus selle tervisekriisi lahendamisel on hoolitseda selle eest, et ta oleks vaktsineeritud. «See on võimalus mitte üle koormata tervishoiusüsteemi, mitte tekitada olukorda, kus plaaniliste haiged muutuvad erakorraliseks haigeteks ning et tervishoiutöötajate ressursid ei ammenduks lõplikult,» sõnas ta.

Tagasi üles
Back