Konkurente kõrvaldada püüdnud Elva isamaalased ei saanud ka ringkonnakohtus õigust (2)

Jüri Saar
, arvamustoimetaja
Copy
Elva Kesk tänav, vallavalitsus, kultuurikeskus ja taamal paistab Arbi järv.
Elva Kesk tänav, vallavalitsus, kultuurikeskus ja taamal paistab Arbi järv. Foto: Margus Ansu

​Nelja väidetavalt mujal elava, kuid Elva vallas kandideeriva konkurendi valimisnimekirjadest eemaldamist soovinud Isamaa erakonna liikmete kaebus jäi ka Tartu ringkonnakohtus rahuldamata. Põhjenduseks tõi kohus, et kehtiv õigus ei võimalda nõuda kohalikult omavalitsuselt teise isiku elukohaandmete muutmist, v.a mõned seaduses nimetatud juhud, millega praegu aga tegu pole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praeguses asjas on kaebeõiguse puudumine sedavõrd selge, et lubatav oli kaebus tagastada.

Isamaa nimekirjas Elva vallavolikokku pürgivad Vahur Jaakma, Mati Miili ja Maigi Keerd pöördusid kõnealuses vaidluses esmalt vabariigi valimiskomisjoni poole, siis riigikohtu poole, kes andis suunise pöörduda halduskohtusse.

Kaebajate arvates oleks valla valimiskomisjon pidanud jätma mitmed kandidaadid registreerimata, sest nad ei ela tegelikult Elva vallas. Need kandidaadid on Urmas Kruuse, Kertu Vuks, Marika Saar ja Maano Koemets.

Ringkonnakohtu eilses määruses seisab tõdemus, et põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et rahvastikuregistri seadusest tulenevalt ei ole kaebajatel subjektiivset õigust nõuda kolmandate isikute elukohaandmete muutmist. Inimene ise on küll kohustatud tagama rahvastikuregistris enda elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse, kuid seadus näeb kohaliku omavalitsuse üksusele ette üksnes piiratud õigused ja kohustused isiku elukohaandmete kontrollimiseks ja muutmiseks.

Omavalitsusel tuleb alustada inimese elukohaandmete muutmist, kui on teada, et omavalitsuses püsivalt elava inimese aadress ei ole kantud rahvastikuregistrisse või inimese enda kinnitusel ei kasuta ta enam registrisse kantud elukohta.

Elukohaandmete muutmine isiku enda esitatava elukohateateta on lubatud küll ka ruumi omaniku taotlusel, üürivaidlust lahendava komisjoni otsuse või ruumi kasutusõiguse kohta tehtud kohtulahendi alusel ja elukoha aadressiandmete muutumise korral, kuid ühegi nimetatud juhuga praegu tegu ei ole. Kaebajad soovivad kaaskandidaatide elukohaandmete muutmist ning tuginevad väitele, et rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed ei vasta nende tegelikule elukohale. Sellise väite kontrollimiseks ja väite alusel elukohaandmete muutmiseks rahvastikuregistri seadus aga kohalikule omavalitsusele õigust ja kohustust ette ei näe.

Kohtumenetluseks aega ei jää

Ringkonnakohus toob ka välja, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud ajaraamide tõttu ei ole rahvastikuregistrikande vaidlustamine halduskohus sobilik meede kandideerimisõiguse kaitsmiseks, mistõttu ei ole põhjust pidada kaebajate sellekohase subjektiivse õiguse ja kaebemehhanismi sätestamata jätmist põhiseadusvastaseks.

Nimelt registreerib valimiskomisjon kandidaadid 40. päeval enne valimisi, kuid mitte hiljem kui 35. päeval enne valimispäeva.

Alles siis saab selguda, et rahvastikuregistri kanne võib rikkuda puudutatud isikute kandideerimisõigust ja selgub ka vajadus oma õigusi kaitsta. Jääks 22 päeva, et halduskohtusse kaebuse esitamise kaudu saavutada kandidaadi elukohaandmete muutmine registris ja seejärel ka kandidaadi registreerimise otsuse tühistamine valimiskomisjonis. Paraku ei ole see juba ainuüksi halduskohtumenetluses otsuse jõustumise regulatsiooni (otsus jõustub pärast 30-päevase edasikaebetähtaja möödumist) tõttu võimalik. Lisaks näeb seadus ette kolmepäevase tähtaja valimiskomisjoni otsuste vaidlustamiseks. Viimane omakorda tähendab, et halduskohtumenetluse läbimiseks aega sama hästi kui polegi.

Üks kohtunik eriarvamusel

Ringkonnakohus arutasid seda kaebust Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar.

Üks koosseisu kuulunud kohtunikest, Einar Vene, esitas eriarvamuse, milles tõi välja, et ei ole tehtud määruse põhjendustega ega resolutsiooniga nõus. Kohtunik tõi välja, et eriarvamuse esitamiseks piisab nentimisest, et haldus- ja ringkonnakohus läksid vastuollu riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi juhistega, mis on antud 28. septembri otsusega asjas nr 5-21-12.

Vastuollu mindi eeskätt otsuse punktis 31 väljendatud seisukohaga, milles leitakse, et isik, kes arvab, et rahvastikuregistri väär kanne rikub tema kohalikel valimistel kandideerimise õigust, võib esitada halduskohtule kaebuse, et kohalik omavalitsus kannet parandaks.

Riigikohus leidis nimelt, et volikokku kandideerijate rahvastikuregistrisse kantud elukoha ja tegeliku elukoha lahknemine pole siiski õiguslikult lubatav. Elukohaandmeid ei peaks aga kontrollima mitte valimiskomisjon kandidaatide registreerimisel, vaid kohalik omavalitsus elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel ja hilisema kannete õigsuse kontrollimisel.

Riigikohtu seisukoht oli, et seadus ei näe küll kaebajatele ette õigust nõuda omavalitsuselt mõne teise inimese elukohakande muutmist või kustutamist, aga neil on võimalik esitada taotlus haldusjärelevalve algatamiseks siseministeeriumile. Kui kaebajad leiavad, et rahvastikuregistri ebaõige kanne rikub nende õigusi, võivad nad esitada kaebuse ka halduskohtule, et kohustada omavalitsust kannet parandama. Halduskohtul on kaebajate õiguste efektiivseks kaitseks võimalik muu hulgas kasutada esialgset õiguskaitset.

Kolleegium märkis, et vaidluse lahendamisel halduskohtus pole välistatud ka näiteks põhiseaduslikkuse järelevalve algatamine küsimuses, kas kehtiv rahvastikuregistri seadus tagab kandideerijate elukohaandmete piisava kontrolli. Nimelt on riigikohus juba varem olnud seisukohal, et põhiseaduse järgi saavad kohaliku elu küsimusi otsustada üksnes tegelikult selles omavalitsuses elavad inimesed.

Ringkonnakohtu eilse määruse saab riigikohtule edasi kaevata 15 päeva jooksul.

Tagasi üles